Raamatu eessõna autor Mart Laar nendib: "Eesti ohvitseride saatus II Maailmasõjas oli ränk. Nad olid andnud vande seista Eesti Vabariigi eest ning kui vaja, ohverdada elu. Paraku ei võimaldatud neil oma vannet täita ning nad pidid astuma teenistusse Nõukogude armees. --- Nende mälestuste autoritel oli õnne - nad jäid kõik ellu, kuigi raskete katsumuste hinnaga. Mõne mehe lugu on sedavõrd fantastiline, et kui ei teaks, et selliseid lugusid ei suuda inimene välja mõtelda, võiks seda uskumatuks pidada. --- Nende vaprate meeste eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Nad andsid järgnevatele põlvkondadele edasi vastupanutraditsiooni, mille tulemusel pea 50 aastat hiljem Eesti end võõrast võimust vabaks võitles."
Üks sõpradest - Hugo Kubja (1913 - 1997) - sündis Pala vallas 10- lapselises peres. Tema õdedel-vendadel oli igal oma saatus kanda... Hugo elas peale sõda oma perega Ameerikas ja õnneks jõudis külastada taasiseseisvunud Eestis koduküla ja sugulasi. Hugo ja Tamara Kubjal on 3 tütart - Eve, Heli ja Kiku. Vanemad oskasid võõrsil oma lastele edasi anda armastuse eestluse ja oma põliste juurte vastu, nii et tütarde peres räägivad kõik järeltulijad ilusat eesti keelt.
Hugo ja Tamara Kubja puhkavad Kodavere surnuaial. Nende tütred peredega külastasid maikuus Eestit ja nii sai teoks ka meeldiv kohtumine Pala raamatukogus, kus vanemate mälestuseks kingiti raamat ja meenutati olnut. Tänu perekond Kubjale meeldiva kohtumise eest ja ootan teid osa saama Eesti meeste saatuselugudest.
Hugo ja Tamara
Foto perekonnaarhiivist
Perekond Kubja ja vastuvõtjad Anu Saul ja Uudo Jõgi
Foto: Anne Lepasepp
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar