Laupäev, 30. detsember 2017

Aastaring

Head uut, algavat aastaringi LAOZI igikestva tarkusetera saatel:

"Tee tegemata, püüa püüdmata, maitse maitsemata, pea tühist tähtsaks, tee väikestest asjadest suur, tasu vaenule heatahtlikkusega, valmistu keerulisteks aegadeks, kui see on kerge, tee suuri asju, kui teha on vähe."

Head uut aastat!

Aastalõpumeeleolu

Aastad mööduvad järjest kiiremini. Kas aeg on saanud tiivad?
Tänavune aastavahetus toob endaga kaasa mitmeid tööalaseid muudatusi. Endiste Pala ja Tabivere valdade raamatukogud alustavad uuel aastal tegevust Tartumaal.
Jõuluseminaril 14.detsembril ütlesid Jõgevamaa kaasteelised meile väga südamlikult "head aega" ja "uute kohtumisteni". Suur tänu Jõgeva Maavalitsusele, Põltsamaa Raamatukogule ja kõigile kolleegidele meeldiva ja toetava koostöö eest. Koosoldud ajad ei unune ja ühised mälestused seovad inimesi. Õnne teile kõigile!
Jõgevamaal on 10 aastat jagatud raamatukoguahinda "Ida". Sel aastal said Elutöö "Idad" Kaie Põdra Maarja-Magdaleena raamatukogust ja Ene Maasik Lümati raamatukogust. Nad on otsustanud jääda tööst kõrvale. Enega olen ühes vallas koos raamatukoguasju ajanud 16 aastat (minu tööaastad Palal); Ene aga on pühendanud raamatutele 47 tööaastat ning Kaie koguni 50 aastat. Usun, et selle töö juures hoiab inimesi töö loomingulisus ja pidev eneseareng.
Fotodel oleme Enega koos sel aastal ja mõned aastad varem.
Fotod: Põltsamaa raamatukogu, Anu arhiiv.





Uusi raamatuid novembris - detsembris


101 eesti kunstiteost. Helme,S.
Aja puudutus. Purje,E.
Bridget Jonesi beebi. Fielding,H.
Hea hunt. Söderberg,A.
Hurdast Pärnani. Urmet,J.
Igitee. Tuuri,A.
Isiklikult vastutamata. Andersson,L.
Itaalia pulm. Pellegrino,N.
Keemik. Meyer,S.
Kukeseene kuulamise kunst. Mikita,V.
Mihhail ja Margarita. Himes,J.
Minu ema vari. Scott,N.
Mägismaa. Bragin,S.
Naistepäev. Kolk,J.
Raskem tee. Child,L.
Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist. Juske,J.
Serafima ja Bogdan. Afanasjev,V.
Siiralt teie Šurik. Ulitskaja,L.
Sinu järel koju. Edwards,M.
Sisering. Jungstedt,M.
Tervise alkeemia. Bürkland,R.
Tiibeti raamat elust ja surmast. Rinpoche,S.
Tuulepistrik. Utrio,K.
Valede kataloog. Inglise aed. Õnnepalu,T.
Varjuõde. Riley,L.
Viimane rüütel. Ernits,P.
Öömees. Pauts,K.

Lastele ja nortele:
Fantoomrattur. Keränen,M.
Islami põnev lugu. Juske,J.
Kadunud soki saladus. Jaaks,P.
Lapse oma loomaraamat. Varpu,M.
Tihane tõstab tiibu. Rummo,P.-E.
Tüdruk, kellel oli saladus. Lepp,K.

Reede, 8. detsember 2017

Kirjanduslik kohvitund

Teisipäeval, 12.detsembril kell 11 algab selle aasta viimane kohvitund. Meenutame mööduva aasta lugemiselamusi ja jagame jõulumälestusi.

Regede ja saanidega
              Olivia Saar

Vanal ajal jõuluajal sõitsid reed ja saanid,
linnarahvas jõuluks tegi maalesõidu plaanid.

Jõulupühi pühitseti, naerdi, tehti nalja,
pimesikku mängiti ja joodi jõulukalja.

Vanal ajal oli kombeks õled tuppa tuua,
nõnda püüti väikestele mängulusti luua.

Vanal ajal jõulupühad tähtsad nii kui praegu,
vahel tasub meenutada möödaläinud aegu.

Kohtumiseni!

Häid pühi!
Foto internetist


Esmaspäev, 20. november 2017

Kirjanduslik kohvitund

Kohvitund algab teisipäeval, 21.novembril kell 11 ja on pühendatud Astrid Lindgreni 110.sünniaastapäevale.
Kirjatöö oli Astrid Lindgreni jaoks elutähtis. Ta on öelnud:
"Kirjutamine on ränk töö, aga see on kõige toredam, mis üldse olemas. Ma kirjutan hommikuti ja õhtuti mõtlen: "Oh, tuleks juba kiiremini hommik, et saaksin edasi kirjutada!"".
Ka hea raamatu kirjutamise saladus on tal teada:
"Hea raamat peab olema justkui haug. Terav ja terane nina, siis paras tükk söödavat liha ja lõpuks laksuv saba."
Autor on kirjutanud 82 raamatut, mis on leidnud endale lugejaid kõigis maailma nurkades, neid on tõlgitud 90 keelde ning trükitud rohkem kui 130 miljonis eksemplaris. Raamatuid võiks laduda ülestikku mitme tuhande Eiffeli torni kõrguseks.
Raamatute edusammude saladus oli tegelikult imelihtne, arvas kirjanik ise. Ta ei kirjutanud oma raamatuid tagamõttega, et need peaksid sobima kas täiskasvanuile või lastele; ta kirjutas neid iseenda pärast, need olid lihtsalt sellised raamatud, mida ta oleks tahtnud tüdrukuna lugeda. Ta jäi selle juurde, mida hästi tundis: kuidas oli lapsena elada maal ja väikelinnas, kuidas noorukina suurlinnas - ja siis laiendas ta oma tegevuspaiku saarestikku, metsa ning üleloomulikkusse.
Raamatust: Astridi pildid. 2007
 
Foto internetist
 
"Annika oli seisnud ja üht asja mõelnud. Ta ei teadnud, kas on sobiv seda öelda, kuid ta ei suutnud sellest siiski loobuda.
"Valetada on inetu", sõnas ta. "Seda ütleb ema".
"Häh, sa oled õige rumal, Annika," sõnas Tommy. "Ega Pipi siis tõeliselt valeta, ta ainult teeb nii, nagu valetaks, ta mõtleb välja, kas sa siis aru ei saa, pudrupea!"
Pipi silmitses mõtlikult Tommyt.
"Sa räägid vahetevahel nii tarka juttu, et ma kardan, sinust võib veel midagi õige suurt saada," sõnas ta."
Raamatust "Pipi Pikksukk"
 
Kohtumiseni!



Reede, 20. oktoober 2017

Kohtumine luuletaja ja ühiskonnategelase Heldur Läänega

...algab teisipäeval, 24.oktoobril kell 11.
Autori luuletused on natuke mängulised ja neis on tähelepanekuid nii argielust kui ülevatest hetkedest.
Kogumiku "Roosa maailm" alguses lubab ta:

"Värvin kõik rõõmsalt roosasse
külma ja sooja
heledasse ja tumedasse
olen roosa maailma looja..."

Kas me sellist maailma tahamegi?

Tagakaanelt aga leiame read:

"Ära usu luuletaja juttu
ta ainult luuletab,
paneb magusaid sõnu ritta
vahel suisa valetab.
Kummaliselt kumisevad mõtted
selles vales tahakski elada,
jätta maha elulised tõed,
luuleliselt liuelda.
Maksab luuletaja vale eest
vahel hinge hinda,
aga mis on sinul sellest
naudi lennul sinilindu."

Heldur Lääne
Foto internetist
 
Kohtumiseni!

Reede, 13. oktoober 2017

Juubelikutse

Pala raamatukogu palub kõiki kultuuri ja kirjandust austavaid inimesi oma 110.sünnipäeva peole.
Raamatukogu asutati Pala Laulu- ja Mängu Seltsi juurde 1907.a.
Juurte juurde tulles naudime peol puhkpillimuusikat ja
koolilaste etendatud igihaljast näitemängu.
Olete oodatud neljapäeval, 19.oktoobril kell 16.
 
 

Uusi raamatuid septembris

Ajapüüdja - mälestusi Kokora mailt. Kasemaa,A.
Eelmine tüdruk. Delaney,J.P.
Eesti rahvatarkused kodust, loodusest, tervisest ja suhetest. Hiiemäe,R
Jõgevamaa vabadusvõitlus
Kaks armastuslugu. Kaldmaa,K.
Kirev - Saatus ja looming. Kibuvits,L.
Kogu elu. Seethaler,R.
Lesk. Barton,F.
Malbe daami surm. Beaton,M.C.
Mees, kes otsis oma varju. Lagercrantz,D.
Minu maailm. Pruuli,T.
Minu Okeaania. Mõttus,L.
Monoloogid. Lääne,H.
Montmartre`i jalamil. Röstlund,B.
Moodsad armastajad. Straub,E.
Mustad valed. Torre,A.
Märkmik. Lääne,H.
Näpumängud ja rütmisalmid. Huopolainen,K.
Pagulusse - lugu elust, sõjast ja rahust. Toona,E.
Seitsme kuningriigi rüütel. Martin, G.R.R.
Urbanowiczid. Kaljund,H.
Veri lumel. Veel verd. Nesbo,Jo
Viimane laev. Jõe,A.
501 fakti, mida peaksid teadma matemaatikast. Metha,S.
Lastele ja noortele:
Hobune Henry unenägu. Karu,M.
Isamoodi unejutud. Tomusk,I.
Kassiiseloom. Sepp,K.
Kuidas loomad endale sabad said.
Lars LOL. Akerlie,I.
Mina olen siil. Kutšerskaja,M.
Minu heade kommete meelespea. Jalbert,P.
Mõõkade äss. Reinaus,R.
Noorelt ettevõtjaks. Sutherland,A.
Suurte koerustükkide päevik. Jalbert,P.
Vanalinna detektiivid. Reinaus,R.

Reede, 6. oktoober 2017

"Paberiring"


Meedias on kõlanud appihüüdeid, kui vanapaberikonteinerist on leitud raamatukogudest mahakantud raamatuid. Pole vaja arvata, et raamatukoguhoidjad on raamatuvihkajad. Kuna igal aastal lisandub fondidesse sadu (suurematel kogudel tuhandeid) uusi raamatuid,  tuleb paratamatult vananenud sisuga, kulunud või mitme eksemplariga raamatuid ka maha kanda. Mida nendega edasi teha?
Pala raamatukogus on juba aastaid riiul "Lugejalt lugejale", kuhu panen mahakantud raamatuid, mis minu arvates võiksid kellelegi veel huvi pakkuda. Sinna on oma kodudest lisa toonud ka lugejad. Osa raamatuid on uue kodu leidnud, suur osa siiski mitte. Nii on paratamatu nad lõpuks vanapaberi kogumispunkti saata.
Vanade raamatutega saab ka meisterdamismänge mängida - lihtsalt oma lõbuks. Ajalehtedest, ajakirjadest ja raamatutest annab vormida nii erinevaid dekoratiivseid kujundeid kui tarbeasju.
Sellest sügisest saavad huvilised osa võtta "Paberiringi" tegemistest. Oleme isetegijad ja katsetajad, õpetajat klassi ees ei ole.
 Internetist leiab hulgaliselt näiteid ja õpetusi, ilmunud on ka vastavasisulisi raamatuid. Neid leidub ka meie raamatukogus.
 Koos käime neljapäeviti kell 11 -13. Siiski on ka erandeid ja järgmise kohtumise lepime kokku alati kohapeal. 12.oktoobril alustame juba kell 10.15, sest kell 12 algab Anna Haava nimeline luulekonkurss.

 
Prootea-lill
 
Raamatulill
 
Volditud kujundeid
 
Kusudama-lill
 
 
Ajakirjalehest, noodipaberist
 
Esimese tunni tulemused. Jätkame, sest meile meeldis. Tule Sinagi!
 

Kodulooline fotonäitus

Oktoobri lõpuni on raamatukogus avatud näitus
"Aeg jätab jäljed maastikule ja inimeste südametesse".
 
Pika pealkirjaga näitus jutustab kodukoha ajaloost, loodusest ja kultuurist.
Hobifotograaf Elina Kalme käis suve jooksul kaameraga Pala valla külades ringi ja pildistas maastikku, hooneid, mälestuskive - märgilisi kohti, mis jutustavad siitkandi elust muinasajast tänapäevani.
Eakamatel vaatajatel kerkivad näituse juures mälestused esile; noorematel inimestel aga võiks tekkida terve kuhi küsimusi, näiteks: "Kuidas elati Raatvere muinasasulas?", "Mida ohverdati Mäkaste ohvrikivil ja miks?", "Kas Tondikivil käisid tondid istumas?" jne.
Märgid maastikul võivad esile kutsuda nii helgeid kui kurbi mälestusi, kuid see on meie elu- ja ajalugu.
 Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.
Eksponeeritud on 120 fotot. Lisatud on selgitavaid tekste Pala mõisa, Pala valla, Raatvere muinasasula ja Kodavere kiriku kohta, pärimuslugusid Peipsi kaldal olevatest kividest jne. Näitust vaadates saab aimu, kui palju on siinses piirkonnas olnud koole (kui hoonet enam pole, on paigad tähistatud mälestuskividega). Huvitav on vaadata taluarhitektuuri näiteid ja maastikke, mis praegu on veel ehedalt olemas, kuid mis muutuvad kiiremini, kui me aimata oskame.
 
 
 Nõva esimese koolitare (aastast 1765) asukoht


Tondikivi Peipsi ääres.
"Sääritsa kõrtsis peetud pidu. Vanapagan hakanud Rannamõisa poolt mööda Peipsi äärt ka peole minema, kui äkki külakoerad karjas teda kimbutama tulid. Vanapagan hüpanud suure kivi otsa ja hakanud sealt koeri õrritama: "Säh, kutsu, see jalg, säh, kutsu. teine jalg..." Pikapeale tüdinud koerad ära ja läinud minema. Vanapagan jõudnud peole ja tantsinud seal hommikuni, nii et kabjad tuld lõid." Jutustas Eevi Treial

Pala mõisa õlletehas, töötas aastatel 1873 - 1914

Pala vallamaja, valmis 1914.a. Ta on Eesti vallamajadest ainuke torniga ehitis.

Hoidkem ja tundkem oma kodukoha aja- ja kultuurilugu - juurteta kultuur on hääbuv kultuur.



Reede, 22. september 2017

"Kirjanduslik kohvitund" 26.septembril kell 11 - 13

Sügishooaja esimesel kohtumisel vaatame koos uut koduloolist fotonäitust "Aeg jätab jäljed maastikule ja inimeste südametesse". Fotograaf Elina Kalme käis suve jooksul kaameraga ringi Pala valla külades ja pildistas mälestisi, muistiseid, looduskaitsealulisi ja pärandkultuuri objekte. Fotdega kaasnevad lood ja inimeste mälestused.
Tutvustame augusti ja septembrikuu kirjanikke-juubilare ja tsiteerime nende loomingut. Kas teemad ja mõtted, mille üle eri põlvkondade autorid arutlevad ja esile toovad, on ajas muutunud ?
 
 Matthias Johann Eisen (28.IX 1857 - 6.VIII 1934)
 
 
Jüri Parijõgi (2.IX 1892 - 9.VII 1941)
 
 
Mari Saat (27.IX 1947)
 
 
Tõnu Õnnepalu (13.IX 1962)
 
 
Kauksi Ülle (23.IX 1962)
 
Kõik huvilised on oodatud!

Esmaspäev, 31. juuli 2017

"Roheline lugemine"

Külmal aastaajal on kõige mugavam lugeda soojas toas diivanil, tugitoolis, voodis jm. Suvel toob vaheldust õues- ehk "roheline lugemine". Igaüks võib soovi korral leida varjulise (päikeselise) nurgakese, kus nautida romantilisi, kriminaalseid, ajaloolisi või ulmelisi lugusid; sirvida ajakirju ja ajalehti.
Saadud lugemiselamust võimendavad teised meeled - ritsikate lakkamatu sirin, vana õunapuu õõnsuses elavate tihasepoegade rõõmukisa iga saabuva toidupala tervituseks; ninna tungiv liivatee ja iisopi ergutav lõhn; päikese kuum kõrvetus, kuni möödalibisev pilv ta varjab ja Sa pleedi haarad. Suled silmad ja lased mõtetel rännata...
Fotodel on minu sellesuvised lugemiskohad maakodu natuke "metsikus" aias ja verandal. Kõvemad asemed saavad istumise eel padjad ja madratsid, et elamus ikka meeldiv oleks.

Tihaselaulu kuulamise koht
 
Krimi sobib lõhnaaeda
 
"Punane raamat" mustal taustal
 
Eriti mugav istumine, kui väljas vilu on
 
Kiire uudiste sirvimine
 
Millised on Sinu õueslugemise kohad?

Kolmapäev, 21. juuni 2017

Kodused rajad

Suve kõige värskemal ja ilusamal ajal on õige minna oma lapsepõlve- ja koduradu käima.
Oled õnnelik, kui Sinu juured on praegugi kodukohas, kuid ka põgus külastus annab Sulle juurde esivanemate jõudu ja tarkust eluga edasi minna.
Ilusat jaaniaega ja suverõõme!

Sa tuled kaugelt lapsepõlvemaalt
                                  Anna Haava

Sa tuled kaugelt lapsepõlvemaalt,
Üht iluilma kaasas kannad säält:
Su kadunud kodust mälestusesära!
Sa selle saatel võitnud ilma ära.
Kõik ohud, vaevad pikal eluteel
Sind seda enam hingestanud veel,
Et murede ja kannatuste voos
Sa mängind kannelt nagu võiduhoos!
Ja deemonid, kes otsind sulle hukku,
- Nad rahutumad vahel maa ja taeva,
Kes ohustavad iga hingekest,
Kuid paistvad välja oma maskidest -
Nad kihutand kui tuhat tuulispääd!
Ei tundes enam kurakätt ei hääd!
Nii kihutes nad kukkund ajalukku
Ja naelutanud kinni oma teod!
- Nii nagu ikka, ilma algusest
Aeg annab aru kõigist tegudest -
-------
Haavakivi, Pala vald
 
Fotod: Anu Saul

Esmaspäev, 15. mai 2017

"Kirjanduslik kohvitund"

Teisipäeval, 16.mail algusega kell 11 räägime Heino Kiige loomingust ja tema elutõdedest. Kirjanik sündis 14.mail 1927.a. Avinurme vallas, suri 22.veebruaril 2013.a.
Hariduselt oli Heino Kiik aiandusagronoom ja agronoom. Neid erialasid õppis ta Räpina Aiandustehnikumis ja EPA-s ning ta oli nendel ametitel töötanud, enne kui hakkas vabakutseliseks kirjanikuks 1963.a.  Tema tuntumad teosed on "Tondiöömaja",  "Arve Jomm", "Mind armastas jaapanlanna", "Maria Siberimaal". Kuna autor on kirjeldanud oma raamatute olustikku väga ajastutruult, oli mitmete raamatute puhul raskusi nende trükki jõudmisega. Rahvas aga haaras tema teoseid lennult. Peale ilukirjanduslike teoste avaldas ta hulgaliselt oma tegevust kirjeldavaid päevaraamatuid, mida nimetas dokumentaalromaanideks. Ta on ka raamatute "Maailma viljad " ja "Taimetark" autor.
Üheks oma elutööks on kirjanik pidanud dendropargi rajamist oma Välja  talu maadel Loksa ligidal Kasispea külas. Talu ostis ta 1990.a. ja kohe hakkas ta kodumetsa hooldama ja parki rajama. Talu seitsmest hektarist poolel kasvab parkmets, kus eraldi metsatukkadena seisavad kaasik, männik, lepik ja kuusik. Kollektsiooni kuulub 700 puu- ja põõsaliiki kogu maailmast. Ta ise on öelnud, et kui tema nime ükskord enam ei mäletata ja tema raamatuid ei loeta, siis vähemalt teab ta, et dendropargi puud on suureks kasvanud.
Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!
                                                               Heino Kiik 2012.a. Foto internetist

Neljapäev, 13. aprill 2017

"Kirjanduslik kohvitund"

18.aprillil kell 11 algab Aino Pervikule pühendatud kohvitund.
22.aprillil tähistab kirjanik oma 85.sünnipäeva. Palju õnne!
Aino Pervik sündis Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8.Keskkoolis. 1950 - 1955 õppis Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-1960 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-1967, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud üle 60 lasteraamatu, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud Ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige.
Tema esimene raamat oli "Kersti sõber Miina" 1961. a. 2017.a. on trükivalgust näinud "Sinivant joonistab" ja "Tähenärija raamatukogu".
Lastekirjanik Eno Raua lesk. Lapsed Rein, Mihkel ja Piret Raud. Kõik lapsed on kirjutanud ka raamatuid.

 
Olete oodatud!


Kolmapäev, 5. aprill 2017

Fotojutustus "Kevad 2017"

Pala raamatukogu üleskutsel jäädvustasid kohalikud fotograafid aastatel 2007 ja 2012 kodukandi kevadisi hetki. Neist koostati fotojutustused "18.aprill 2007. Üks päev meie elus - tavaline ja kordumatu" ning "2012. Sel aastal tuli kevad nii..." Fotod aitavad meeles hoida olnut ja märgata muutusi meis ja meie ümber.
Möödunud on 5 aastat. Aeg on taas kaameraga ringi käia ja leida tänase päeva nägu.


                                                 "Kevad 2017 Pala vallas".
              Pildista eri vanuses inimesi ja nende igapäevaseid  töid-tegemisi, loodust, hooneid... -
kõike, mis mahub sõnasse "kodukant".
 
 
Pildistamise aeg kuni 15.aprill.
Fotod palun saata meilile: pala.raamatukogu@gmail.com  18.aprilliks.
 
 
Kutsun kaasa lööma kõiki! Loogem meist suur ühispilt!
 
 

Kevadveed 2012.a.  Foto: Anu Saul
 
Kevad 2017.a. Foto: Eha Nõmm
 
 
Ootame ka Sinu fotosid!



Uued raamatud märtsis

Eesti Vabariik- Maa. Rahvas. Kultuur.
Igavesti koos. Redmerski,J.A.
Lapsehoidja käsiraamat. 
Meedium. Mind,O.
 Minu Iisrael. Prantsus,M.
Minu Tansaania. Udam,M.
Neverland. Vadi,U.
Tõeliselt imeline. Morgan,S.
Unistaja surm. Beaton,M.C.
Väärt mees. Sittenfeld,C.
Äärelinna Buddha. Kureishi,H.
Lastele ja noortele:
Harry Potter ja äraneetud laps. 8.r. Thorne,J.
Ilusad katkised asjad. Barnard,S.
Kaval-Ants ja Vanapagan
Kolm sügist. Vaiksoo,J.
Lennukiga lõunamaale. Petrone,E.
Maa ja taevas. Saat,M.
Mina, nohik. Smale,H.
Mõistatused. Vanasõnad. Kõnekäänud
Teel kooli juhtus üks kummaline lugu... Cali,D.
Tähenärija raamatukogu. Pervik,A.
Vares ütleb ei! Wieslander,J.

Esmaspäev, 13. märts 2017

Kirjanduslik kohvitund

algab Emakeelepäeval, 14.märtsil kell 11.
Räägime murretest ja ilusast-elusast eesti keelest.
Karl Martin Sinijärv kirjutab:
"Elus keel ei saagi valmis,
õige asi areneb.
Igas eestikeelses salmis
Eesti asi edeneb.
Keel ei kasva vallutades,
tuleb tasa allutades.
Imbub sisse, hakkab omaks,
oma punktiks, oma komaks.
Keel teeb lahti oma sule,
mis on ilus, võtab üle.
Mis on võõras, viskab välja.
Keel ei ole eales näljas..."

Tutvume Andrus Kasemaa uue raamatuga "Ajapüüdja". Autor on  kogunud ja kirja pannud Kokoral elanud inimeste mälestusi. Ta ütleb: "Rattaga sõitsin viie aasta jooksul sadu kilomeetreid maha. Küll Kokorale, küll Nõvale, küll Savastverre, küll Torilasse ja Randa. Aina uuesti ja uuesti külastasin paljusid inimesi, sest meenus, et seda võiks veel küsida ja toda. Aga eks palju jäi ikka küsimata.---
Tegu on mälestustega, mis on ju väga subjektiivsed ja muutlikud. Aga huvist ja kirest sai see alguse. Olen püüdnud kokku panna huvitava valiku kuuldud-kirjutatud lugudest ja säilitada ka rääkija isikupärast kõneviisi, kõnekeelseid väljendeid ja murdesõnu."
Kirjas on 43 jutustaja lood.
Raamatut saab osta Liivi muuseumist ja  Alatskivi raamatukogust.

Neljapäev, 9. veebruar 2017

"Kirjanduslik kohvitund"

Neljapäeval, 16.veebruaril kell 11 saame kohvilauas kokku, et vahetada mõtteid A.Kiviräha romaani "Rehepapp" ja R.Sarneti filmi "November" teemadel.
Kuidas meie kauged eellased muistsel ajal eluga hakkama said?
Kas nad tõesti kratte valmistasid ja libahundiks käisid?
Kas mõned vanad kombed on ka tänapäeva jõudnud?
Kuidas elavad Imbi ja Ärni meie ajal?
Küsimusi ja vastuseid jätkub...
Kratt filmis "November". Foto internetist
 
Rahvaluuleteadlane M.J.Eisen on kogunud üle Eesti pärimusi vana-aja elust. Leidub ka krati tegemise lugusid, üks näide kohe meie kandist, Kadrinast üles kirjutatud.
 
Tondi tegemine
J.Landsmann Kadrinast
 
Agumäe Samuel olnud kehva mees. Mõtelnud, kuidas enesele võiks varandust koguda. Selle tarvis hakanud tonti tegema. Peaks pannud lõngakera, käteks kaelkoogud, soolteks lõngavihi, ristluudeks vankri ristpuud, tagapooleks kaks poolikut vaagnat, silmadeks musta kassi silmad.
Kui tont nõnda valmis saanud, läinud Samuel Tõikvere arusse risttee peale tondile hinge sisse hüüdma. Esimese neljapäeva õhtul andnud oma nimetissõrmest tondile kolm tilka verd ja hüüdnud ise: "Tule, tonti, jõua, tonti, üle üheksa kiriku!" -----
 
Kuidas lugu edasi läks, kuuled neljapäeval!


Reede, 3. veebruar 2017

"Aastaring". Urve Sulgeri maalid.

Näituse saatesõnaks on kunstnik öelnud:

"Aastaring siin Maarjamaal
on nii, kuis Looja loonud...
Talv, kevad, suvi, sügis -
kõik on siia toodud."

 Urve toobki meie ette meeleolukaid hetki igast aastaajast.

Mõned sissekanded külalisraamatust:
"Meile pildid meeldisid. Eriti ilusad olid liblikad." Lasteaia sõimerühm
"Looja ja Urve on selle Maarjamaa nii erksaks ja rõõmsaks tuuninud. Ilus silmale vaadata. Jaksu ja inspiratsiooni loojatele!" Ingrid

 
 


 
 
 
Talvemeeleolude saateks sobivad Jaan Kaplinski luuleread:
"Kuskil maailma äärel
saavad metsad taevaga kokku
sinine sinisega
ja üle kõige
lääne punane viir."---
 
Näitus jääb avatuks märtsi alguseni.

Uued raamatud jaanuaris

Võõrsõnade leksikon
Eesti ümberlõikaja. Mutt,M.
French ja Koulu. Hargla,I.
June/Julien. Lippur,M.
Kas keegi kuuleb mind. Priilinn,K.
Kus on kurja kodu. Galbraith,R.
Minu esimesed liblikad. Kaas,I.
Mõrv ei ole lapsemöng. Bradley,A.
Mänguväljak. Kepler,L.
Tulekandja. Pauts,K.
Tähtajaline elu 2.osa. Künnapas,H.
Seitsmes laps. Valeur,E.
Sõda 2023. Kunnas,L.
Tagasitulek. Hislop,V.
Varjus. Särg,I.
Ööbik. Hannah,K.
Lastele ja noortele:
Hiir püksis. Petrone,E.
Ibra. Zoltowska-Darska
Jõmmu. Keränen,M.
Kaks kaaki. Barnett,M.
Koer nimega Sam. Vendel,E.
Kuldkala nr. 14. Holm,J.
Lugu hiirest, kellel polnud kelku. Lepp,K.
Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest.. Raud,P.
Maal ja merel. Rannap,J.
Mõttemängud nutikatele lastele. Moore,G.
Viieküüruline kaamel. Saksatamm,M.

Esmaspäev, 9. jaanuar 2017

Kirjanduslik kohvitund "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest."

Rahvakirjaniku 130. sünniaastapäeva tähistamiseks meenutame O.Lutsu  elukäiku ja tema teoste tegelasi.

Jaan Kärner kirjutas 1937.aastal kirjaniku 50. sünnipäevaks luuletuse
Oskar Lutsule
Maailm me ümber on kõle ja hall-
Su süda tuksub veel soojalt:
seal hõõgub peidetult sügaval
see tuli, mis kaasa said loojalt.
 
Küll seda on puhunud iiling ja torm,
ja rünnanud elu, mis viril,
ja surunud seatud piirid ja norm -
mis jäänud, on südame kiri.
 
Sa jutustand Tootsi kevadest,
ta seiklusist koolis ja leeris,
ja enda teisikust Andresest
kesk eluheitluste keerist.
 
Sa jutustand väikesist muredest
kesk tagahoove ja kuure,
ja näidanud väikest inimest
ja teed ta südame juure.
 
Kõik maailm üks ilmatu tagahoov,
Sa kogenud rännates ringi -
Su nägija pilk ja anne loov
üht kõikjal avastand hinge.
 
Meid kõiki ju elu eksi veab:
on inime ikka sama.
Suur tark on see, kes seda teab,
saab inimest armastama.
 
Sa armastad elu ja inimest,
sest naerad ta narrust ja väiklust.
Kõik väline vorm on tühi kest -
hing igatseb soojust ja päikest.
 
Sul endal ammu ei ole soe -
Su kaaslaseks Tuulesellid,
saab soojaks süda sellel, kes loeb
Su kadunud linnade kellist,
 
kes kõnnib kuldsete lehtede all
Su kaasas vanu teeradu,
kui ümber maailm on kõle ja hall
ja puistab tuisku ja sadu.
 
Neist radadest, kõigile ühistest,
veel kaua, meister, Sa vesta,
ja läbi narrustest tühistest
Sa kanna seda, mis kestab.
 
Loe O.Lutsu elulugu siit:
 
 
 
Kirjanduslik kohvitund algab neljapäeval, 12. jaanuaril kell 11.  Oled oodatud!