Esmaspäev, 10. detsember 2018

"Kirjanduslik kohvitund"

Aasta viimane kohvitund algab neljapäeval, 13.detsembril kell 11 ja on pühendatud Doris Kareva loomingule. Armastatud luuletaja on paljusid austajaid kõnetanud rohkem kui 40 aasta jooksul.

Foto internetist

UNES  JA  LUULES

----------
Luuletuse sisu on saladus ja tema vorm vaikus.
Luuletus on kootud vaikusest otsekui õhkõrn sall, mis vaevata läbi sõrmuse libiseb.
Musttuhat mustrit, märki ja ornamenti ei muuda ta maagilist olemust, mõistatuslik kui uni, ta ilmutab vaid oma lõpmatuid nägusid, ise ometi jäädes tundmatuks, tabamatuks.
Äratundmise välkvalge silla võib siiski ta luua ka võõraste vahel - sest oma sisemuses on sageli sarnased need, kelle vahel laiuvad maailmad.
-----------

Reis lõunamaale

Pala lasteaia kõige noorem rühm külastas reede hommikul raamatukogu, kus jõudsime tunni jooksul palju toimetusi teha.
Kõigepealt tutvusime päkapikkude päevakavaga ja saime aru, et neil on jõulude eel tõesti palju tööd.



Siis ehtisime raamatutegelaste jaoks ära jõulupuu ja kutsusime nad puu alla pidutsema.


Edasi otsustasime ise lõunamaale puhkama minna. Teekond oli pikk, kuid kohale jõudes ootasid meid ees soe päike, seninägematud taimed, loomad ja linnud.




 Ahvipärdikud andsid meile toreda etenduse ja kutsusid endaga koos mängima ja tantsima.



Saime oma käega korjata lõunamaiseid puuvilju ja maiustusi. Hommikutund läks kiiresti ja lasteaeda tagasi jõudes sättisime end lõunauinakut tegema.


Fotod: Anu Saul

Esmaspäev, 12. november 2018

"Kirjanduslik kohvitund"

Lehte Hainsalu loomingule pühendatud hommikupoolik raamatukogus algab neljapäeval, 15.novembril kell 11.
Lehte Hainsalu on sündinud 31.oktoobril 1938.a. Tartumaal. Ta on avaldanud arvukalt luulekogusid, romaane ja lasteraamatuid ning publitsistikat.
1961.a. lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt. Ta oli kaheksa aastat  tegev ETV Tartu stuudios. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht ning õpetas Tartu Teoloogia Akadeemias stilistikat.
Aastal 1980 kirjutas Lehte Hainsalu alla 40 kirjale. Ta oli nende 69 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme hulgas, kes 20.augustil 1991 hääletasid "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" poolt.
Käesoleva aasta veebruaris Margus Mikomägile antud intervjuus ütleb Lehte Hainsalu: "Selline tunne on, et ikka veel ei ole saanud kõike öeldud, mis vaja. Jah, kirjutamine on elamise viis. Mina olen kultuur, keel ja loodus."

 
Foto internetist
 
See mõte mind jälitab üha
et miski peab olema püha
nii kestev kui lainete rüha
nii iidne kui männiku müha
mis ilu meil avitaks tajuda
ei laseks meid laukasse vajuda
ei argihallusse hajuda
1970


Reede, 2. november 2018

"Paberiring"

Novembrikuus tuleme igal teisipäeval kell 13 raamatukogus kokku, et õpetaja Reet Kuusiku juhendamisel paberist meisterdada nii jõuluehteid kui väikseid kingitusi. Kaasa võta käärid, joonlaud ja soov oma kätega midagi teha. Kohtumiseni 6.novembril!

 
Reeda volditud kuubik


Reede, 5. oktoober 2018

"Kirjanduslik kohvitund"

 On paras aeg alustada keskhommikuse kohvijoomisega raamatukogus. Hooaja esimene "Kirjanduslik kohvitund" algab neljapäeval, 11.oktoobril kell 11.
See on pühendatud mehele, kelle sõnal, tegevusel ja arvamusel on Eesti elus alati olnud suur kaal.
Kas tunnete ära?

"Muuda ennast, muutub maailm,...
mitte küll palju, kuid siiski sinu enda jagu;
kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,
nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!


Jää sa iseendaks, jälle muutub miski:
muutuv maailm paigale jääb sinu jagu,-
tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski
kuskil mõraneb ja kuskil tekib pragu!"
 
 
Foto internetist
 
 
Kohtumiseni!


Neljapäev, 4. oktoober 2018

Uusi raamatuid septembris

Ilukirjandus:
Doominomõrv. Moström,J.
Hea ment. Võsaste,R.
Hea tütar. Slaughter,K.
Häbi. Rakke,K.
Initsiaal purjeka ja papagoiga. Raud,P.
Kalendritüdruk. Juuli. August. Carlan,A.
Meie, keisrinna. Hirvisaari,L.
Mina, Katariina. Hirvisaari,L.
Naistemees. Mallery,S.
Nõiasigidik. Atwood,M.
Kesköötüdrukud. Moström,J.
Seitse päeva suvel. Willett,M.
Sinised õunad.  Kurmiste,K.
Sohilaps. Läckberg,C.
Tiibadega tigu. Erme,A.
Too mind tagasi. Paris,B.A.
Tormpuudlane. Selirand,E.
Valu tühi veetlus. Raet,M.
Vareselõks. Cleeves,A.

Aimekirjandus:
Eesti kihelkonnakirikud. Laur,M.
Eesti looduskaitse 100 aastat
Eesti merenduse 100 aastat
Eesti raamatu 100 aastat
Eesti rahvastiku 100 aastat
Eesti teede ja transpordi 100 aastat
Eesti turismi 100 aastat
Koidula. Salupere,M.
Konrad Mägi
Loomise õpetus. Väljataga,A.
Loomise õpetus II. Väljataga,A.
Minu kuninglikud kaelkirjakud. Park,E.
Minu Madeira. Tambelt,M.
Pühendused. Kiin,S.
Saksa aeg Eestis 1941 - 1944. Ojalo,H.
Vastuvõtt ilma järjekorrata.  Veskimägi,M.

Lastele ja noortele:
365 leiutist ja leiutajat
Konrad Mägi ja tema värvide salakeel. Epner,E.
Mirabell. Lindgren,A.
Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid. Tomusk,I.
Üks koll läks ükskord kooli

Raatvere küla kingitus Eesti Vanbariigi 100.sünnipäevaks

Kingituseks on Raatvere külas elanud ja Vabadussõjas võidelnud maalikunstnik Eduard Mässo Peipsiäärse piirkonna kodudes olevate maalide jäädvustamine fotodena albumites ja nende kinkimine Peipsiääre valla Lümati, Pala ning Alatskivi raamatukogudele, kus huvilistel on võimalik nendega tutvuda.
Fotoalbumi koostamine sai teoks tänu kunstniku 125.sünniaastapäeva tähistamisele Ranna rahvamajas k.a. maikuus ja selle raames toimunud ühepäevanäitusele, kus toodi kohale kodudes olevad Mässo maalid. Neist räägiti ja neid pildistati - nii valmis kodulooline fotoalbum.
 
Foto internetist
 

Eduard Mässo sündis 25.mail 1893.a. Tartumaal Ranna vallas talupoja perekonnas. Ta õppis Raatvere algkoolis  ja Tartu Aleksander I gümnaasiumis, mille järel siirdus Peterburi, kus õppis aastatel 1913 - 1916 Peterburi Keiserliku Kunstiedendamise Seltsi kunstikoolis.  1916.a. mobiliseeriti tsaariarmeesse, kus teenis 1917.a-ni. 1918.a. detsembris läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta, kus teenis mereväes miiniristlejal "Lennuk".
1919 - 1921 õppis kunstikoolis "Pallas". Oli 1921 - 1923 Tartu Kunstide Edendamise Seltsi esimees. Aastast 1925 Eesti Kunstnike Liidu liige.
Loonud peamiselt maastikumaale, linnavaateid, portreid ja graafikat. Elas ja töötas vabakutselisena Tallinnas. Saksa okupatsiooni ajal elas Tartumaal Pala vallas venna talus, maalides kohalikke rannamaastikke, taluvaateid ja portreid.
Eduard Mässo suri 22.augustil 1947 ja on maetud Tallinna Liiva kalmistule.
 
Foto internetist
 
 
Olete oodatud tutvuma!
 



Neljapäev, 30. august 2018

Uusi raamatuid augustis

Afganistani vang. Laiapea,V.
Agatha Raisin ja täiuslik eeskuju. Beaton,M,C.
Ahistatud. Berry,F.
Brežnevi lapsed. Valiulina,S.
Deverilli lossi tütred. Montefiore,S.
Elizabeth on kadunud. Healey,E.
Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts. Shaffer,M.A.
Hammurapi inglid. Seeck,M.
Hea elu õppetunnid. Marciuliano,F.
Häärberi peretütar. Neels,B.
Ilma ainsagi sõnata. Walsh,R.
Isamaa pääsukesed.  Kivirähk,A.
Janu. Nesbo,J.
Kahutus. Traat,M.
Kaunistamine decoupage-tehnikas. Strand,K.
Kui ma kord suren. Kasemaa,A.
Kui ma vananen... Oreškin,R.
Laske mul olla. Macintosh,C.
Lääpaküla punased lehmad. Laur,R.
Maailm on imeline. Põder,R.
Maailma lõpus on kohvik. Räpp,L.
Meie hingede võlad. Berg,M.
Merineitsi. Läckberg,C.
Minu Hiiumaa. Lender,M.
Minu Viin. Viilukas,T.
Moodsad tikandid. Rannap,M.
Nad läksid kodumaa kutsel. Kallas,V.
OFF. Parem elu nutisõltuvust vähendades. Goodin,T.
Perekonnatriloogia. Bergman,I.
Pihtimused. Hoover,C.
Poiss varjust. Adler-Olsen,J.
Poldark. Kuues raamat. Neli luike. Graham,W.
Prospero saar. Durrell,L.
Ristpisteromantika. Koger,H.
Suve lõpp. De la Motte, A.

Lastele ja noortele:
Hirmus Henry ja jalgpallihull. Simon,F.
Hõbedapoiss. Ohlsson,K.
Igaüks teeb isemoodi kunsti. Sillaste,K.
Keegi teine. Vagula,L.
Kepler62. Teine raamat. Parvela,T.
Kepler62. Kolmas raamat. Parvela,T.
Kepler62. Neljas raamat. Parvela,T.
Kiviinglid. Ohlsson,K.
Koolilugude ja -salmide kuldraamat.
Miljon juunit. Henry,E.
Mina olen sipelgas. Lutsenko,K.
Orbulaatoriagent. Peers,B.
Pettuste palee. Watt,E.
Täiuslikult murtud. Siiman,M.

Kolmapäev, 29. august 2018

Suvine ühispilt

Alatskivi raamatukogu eestvedamisel on käimas ülevallaline lugemisprojekt  lastele "Lugedes lossi". Osalema on kutsutud kõik 1.-5.klassi õpilased, kes raamatuid armastavad. Oktoobris ootab neid, kes suve ja sügise jooksul on 10 raamatut läbi lugenud, pidu Alatskivi lossis. Suvise vahepalana korraldas Anne Alatskivi raamatukogust tublimatele lugejatele reisi Pokumaale, kus sai lähemalt tutvuda Edgar Valteri loominguga. Kõik osalejad jäid väga rahule.






Reede, 22. juuni 2018

Ilusat jaaniaega!

Jaanipäev
Sulev Oll
 
Me oleme kodus. Me oleme armsad.
Meil saunas käimisest roosad on varbad.
 
Me oleme rõõmsad. Kõik meeled on valla.
Suur kiik toob kõdi me südame alla.
 
Me oleme ootel. Miks õnn veel ei alga?
Kui näeksin vaid õitsemas sõnajalga.
 
Me oleme ärkvel. Jääb homseks me uni.
Öö hele on lõketest hommikuni.
 
 
 
 
Kodused maastikud


Teisipäev, 5. juuni 2018

"Kirjanduslik kohvitund"

Sellekevadine viimane kohvitund algab neljapäeval, 7.juunil kell 11. Kohvikõrvaseks loeme seiku meie kandi inimeste elust kogumikus "Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood" 1. ja 2. köide. Oled oodatud!


Foto internetist


Reede, 25. mai 2018

"Vaaremade käepuudutus"

9.mail avasime Pala raamatukogus kogukonna ühisnäituse, kus oma loominguga hoiavad üksteisel käest kinni 19., 20. ja 21. sajandi inimesed.
Nad on omatehtud käterättidesse jäädvustanud endisaegse elulaadi; oma ilumeele, maitse, vilumuse; andnud edasi õpetussõnu, näidanud oma hingeseisundit; tikkinud pühendusi ja soove pereliikmetele eluringi tähtsündmustel... Iga rätik on ainulaadne, oma otstarbe ja looga. Neil on ka meie jaoks oma sõnum. Tule ja leia see!
Suur aitäh teile, kes te usaldasite oma kodudest hindamatu varanduse kõigile vaatamiseks. Teid on 31, te tõite näitusele 106 käterätti 45-lt tegijalt. Näituse kujundas Merike Selgis. Rätikuid pildistas Elina Kalme. Virtuaalnäitust saab vaadata peatselt  siinsamas ja raamatukogu fb-s.
Külalisraamatust: "Ülihuvitav ja lahe näitus. Lähen ka ise vana aja käsitööd otsima vanaema kappidesse. Ester"
Näitust saab vaadata juuni lõpuni raamatukogu lahtiolekuaegadel.


Teisipäev, 22. mai 2018

Uusi raamatuid aprillis - mais

Ilukirjandus:
Agatha Raisin ja surmatants. Beaton, M.C.
Eraku eksitus. Tuule,E.
Fööniksi laps. 2.r. Erskine,B.
Hundirada. Johanson,K.
Ilus tõbras. Lauren,C.
Itaalia kingad. Mankell,H.
Itaalia õppetunnid. Stepnova,M.
Jälitatav. Lootus,R.
Kalendritüdruk. Carlan,A.
Kalendritüdruk. 2.osa. Carlan,A.
Kolmevaimukivi. Hargla,I.
Kuningriik kaasavaraks. Wool,A.
Legendi lävel. Croft,C.
Murtud prints. Watt,E.
Mõrv mustikamuffiniga. Fluke,J.
Mystery Mile`i küla. Allingham,M.
Paanika kohvris. Ahtjorskaja,J.
Paberist printsess. Watt,E.
Poldark. 5.r. Graham,W.
Puhkus papaga. Heldt,D.
Täiuslikult ebatäiuslik. Raintree,J.
Punased luud. Cleeves,A.
Röövlinnud. 2.osa. Lepajõe,A.
Surmaga võidu. James,P.
Surnud mehe jäljed. James,P.
Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused. 2.r. Voinovitš,V.
Tumedam. James,E.L.
Tõlge reaalusest. Tšižov, J.
Tüdruk, kes sinust maha jäi. Moyes,J.
Võõras sinu majas. Lapena,S.
Õ.N.N. Reizin,P.Z.


Harivat siit ja sealt:
101 Eesti monumenti. Vaiksoo,R.
Asjad, mida iga taimetoitlane peaks teadma. McGuine,K.
Eesti kihelkondade värvid. Piiri,R.
Emotsioonid. Villido,I.
Hingenälg. Purje,E.
Huntide tarkus. Radinger,E.H.
Igapäevane matemaatika suurtele. Poskitt,K.
Minu elu ja armastus. 1.osa
Minu elu ja armastus. 2.osa.
Minu Pärnu. Tali,P.
Minu Virumaa. Sikk,R.
Missioonisõdurina Aafrikas. Pals,K.
Õrnad ja tugevad. Reinart,H.


Lastele ja noortele:
Emili ja oi kui palju asju. Raud,P.
Juturaamat. Saar,A.
Katariina ja herned. Hinrikus,K.
Lihtsalt spagetipoiss. Williamson,L.
Loomalabürint. Baruzzi,A.
Luuseri päevik. 6.r. Russell,R.R.
Maarius, maagia ja libahunt Liisi. Reinaus,R.
Metsikud naabrid. Kestere,U.
Miks jalgpall on oluline? Pele
Mina olen jääkaru. Arhangelski,A.
Mina olen rebane. Volkova,O.
Minna ja hernetont. Vallik,A.
Oscar ja Roosamamma. Schmitt,E-E.
Sooääre summer. Panga,M.
Vahvlist südamed. Parr,M.
Verevalla varandus. Kuusler,H-J.
Vinski lood. Aapeli
Väravavaht ja meri. Parr,M.

Esmaspäev, 2. aprill 2018

Kirjanduslik kohvitund

Neljapäeval, 5.aprillil kell 10.45 algav kohvitund on pühendatud Helmi Mäelo elukäigule ja tegevusele. Ta sündis 13.aprillil 1898.a Tartumaal Udernas, suri 17.juulil 1978.a. Stockholmis. Ta oli pereema, kirjanik ja ühiskonnategelane - suure südamega naine, kelle eeskujuks ja ideaaliks oli haritud, töötav ja iseseisev naine, kes ei sõltu kellestki siin ilmas. Juba gümnaasiumiõpingute ajal ühines ta noorsooliikumisega: korraldas kõnekoosolekuid ja soome keele kursusi, et arendada hõimusuhteid. Ta oli emadepäeva tähistamise algataja Eestis. Tema põhitööks aga kujunes karskusteema - ta oli kuni 1940.aastani Eesti Naiste Karskusliidu peasekretär. Samal ajal jõudis ta olla ka ajakirja "Eesti Naine" toimetaja.
1944.a. põgenes ta Saksamaale ja sealt edasi Rootsi. Aktiivne ühiskondlik tegevus jätkus sealgi.
Mäelo on kirjutanud 13 romaani ja 5 noorsoojutustust. Väga hea ülevaate elust Eestis - kirjaniku lapsepõlvest, kooliajast, tööst -  kuni pagulasaastateni annavad H.Mäelo memuaarid 4 osas.
Oluline teos tema sulest on "Eesti naine läbi aegade". Raamat sisaldab terviklikku ülevaadet Eesti naisajaloost, pakkudes välja selle periodiseeringu ning esitades paljude tuntud naiste lühitutvustuse.


H.Mäelo kiri Rahvalehe toimetusele 1939.a., kus ta polemiseerib teemal "Moodne naine":
"""Moodne " mõiste ei ole minu arvates mitte negatiivne, vaid positiivne elusuund. Pean ennast isiklikult kindlasti moodsaks naiseks, kuigi ei joo ega suitseta ega värvi ennast. Moodne naine on töödrühkiv naine nii kodus, ühiskonnas kui ka ametialal. Pahelised nähted, nagu suitsetamine ja joomine, on kindlasti hukkamõistetavad, kuid mitte ainult naiste, vaid ka meeste juures. Enda ilustamine on isikliku maitse küsimus, kuid veripunaste huulte ja küünte kujul on see mujal maailmas juba vähenemas."

Tule kuulama ja kaasa arutlema!






Teisipäev, 20. märts 2018

„Esiemade käterätid – soe terekäsi aegade tagant“.

 
Naised on enda ümber alati ilu armastanud ja seda ise loonud. Endisel ajal õpiti kodukultuuri nii kodumajanduskoolides, õpiringides kui kursustel. Emad juhendasid tütreid  - nii anti oma oskused ja tõekspidamised põlvest põlve edasi. Ja kodud olid kaunid, täis loomisrõõmu.
Tänasel päeval on meie hulgas hoopis vähem pühendunud käsitöö-tegijaid. Seda enam hindame ja imetleme esiemade töökust ja ilumeelt. Endisaegseid esemeid ei pea ainult muuseumis vaatama – näitame meie kandi käsitööpärandit siinsamas ja paneme väljapaneku  kokku üheskoos! Pala raamatukogus  saab  mais-juunis vaadata omakootud kangast käterätte. Need paeluvad paljude erinevate koekirjade, ääre- ja vahepitside, tikandite ja monogrammidega.
 Foto: Elina Kalme

Kui ka Sinu kodus leidub  sellist varandust, siis ole hea ja too see ka teistele imetlemiseks. Lisa juurde,  kes oli tegija või millisest perest, talust ese pärit on.
Ootan käterätte aprillikuu jooksul.  Need võib viia ka Lümati ja Alatskivi raamatukogudesse.
Küsimuste korral helista Pala raamatukokku, tel. 773 4505.

Reede, 16. märts 2018

Kohtumine kirjanik Reeli Reinausiga

Reeli Reinaus
Reeli Reinaus on sündinud 1977. aastal Keilas. Lõpetas 1996. aastal Kohila Gümnaasiumi ja 2002. aastal Tartu Teoloogia Akadeemia. 2007. aastal kaitses Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal (magistritööd teemal „Enesepresentatsioon virtuaalses kogukonnas sünnituslugude ja perekooli foorumi kommentaaride näitel”). Töötanud Tartu Ülikoolis ja Eesti Kirjandusmuuseumis ning on olnud Tartu Teolooga Akadeemia lepinguline külalisõppejõud.
Reeli Reinaus tuli lastekirjandusse 2008. aastal jutustusega „Saladuslik päevik”. Sestpeale on temalt igal aastal ilmunud üks-kaks laste- või noorteraamatut. Tänaseks on tema kontol koos paari täiskasvanutele kirjutatud teosega üle 20 raamatu. Ligi kümneaastase kirjandusliku karjääri jooksul on märgata kirjaniku jõudsat arengut sisulisuse, süvenemise ja läbitöötatuse suunas. Reeli Reinaus tabab hästi eeldatava lugeja maitset ja vajadusi ja ning peab silmas ka tema vastuvõtuvõimet. Tema käes õnnestuvad ühtviisi laste argielu kirjeldused, probleemromaanid noortele, kriminullid ja müstikaga pikitud põnevuslood. Märkimist väärib autori püüd lugejat ka harida, olgu küsimuse all siis üleloomulikud nähtused, tegelaste väändunud väärtushinnangud või (eriti tihti) kõik rahvapärimusse ja ‑uskumustesse puutuv.

Reede, 23. veebruar 2018

Kirjanduslik kohvitund

...algab neljapäeval, 1.märtsil kell 11.
Meenutame kirjanikku, kes oma mälestusteraamatus "Maast madalast" on öelnud:
"Sündisin minu põlvkonnale paljutähenduslikul aastal. Luuletaja ütleb: "Ja kes oleks see meist, kes ei teaks - kahekümne neljas veebruar tuhat üheksasada kaheksateist!"
Jah, iseseisev vabariik oli välja kuulutatud, aga kui mina nädal hiljem sündisin, olid "va sakslased" maa okupeerinud. Sõda, nälg, revolutsioon, okupatsioon, püksirihma pingutamine eelnes ja kaasnes mu sündimisele, järelkajad ei vaibunud niipea."
3.märtsil 1918.a. sündis Silvia Rannamaa. Ta elas pika elu ja lahkus meie hulgast 89-aastaselt 19.aprillil 2007.a.
Tema kirjanduslik looming ei ole eriti ulatuslik, kuid sellele vaatamata kaalukas. Diloogiaga "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963) taaselustas ta eesti tütarlasteraaamatu traditsiooni. Raamatuid on korduvalt välja antud ja tõlgitud paljudesse keeltesse, "Kasuema" ainetel on loodud film "Naerata ometi".
Ilmunud on veel muinasjutukogu "Nösperi Nönni natuke" (1977), loomajuttude kogumik "Väikese käpa jälg" (1985) ja 2 mälestusteraamatut - "Maast madalast" (1990)  ning "Ja vaimuvara ka" (1998). Kahes viimases avab kirjanik lisaks oma kujunemisloole ka huvitavamaid seiku ajastu ühiskondlikus ja kultuuriloolises elus.

Silvia Rannamaa
 
 
Fotod internetist
 
Olete oodatud meenutama!



Reede, 9. veebruar 2018

"Minu Eestimaa"

Veebruaris - märtsis saab meie raamatukogus vaadata Urve Sulgeri loodusmaalide näitust, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100.sünnipäevale.
On võimatu arvata, milline aastaaeg Urvele kõige rohkem meeldib. Ta on vaadelnud ja jäädvustanud nii kevadet, suve, sügist kui talve. Näituse vaataja näeb ja tunnetab kevadist kargust  kasemahla-pildil; suvehommikute udujoomi; lummavaid päikeseloojanguid; rabasaari; sügiskullas metsi ja talvevaikust. Üks on kindel - Urve armastab väga oma maad.
Näitusega haakub hästi  Lehte Hainsalu luuletus

Eestlased
on varsakabjainimesed,
eestlased on ülaseinimesed.
Nemad on märkide märkajad,
ikka ja jälle tärkajad.

Nemad on varsakappajad,
uut loovad ja vanas lappajad,
sinisilmsed, kuid hetke passijad,
tõenõudjad ja vahel vassijad.

Nemad on just nagu paiselehed -
kikkis naised ja laiad mehed.
Hädas kokku tulevad rüsinal
Eestimaal igipüsival.

Sirelid
 
Tulge vaatama!


Neljapäev, 25. jaanuar 2018

Kirjanduslik kohvitund

Teisipäeval, 30.jaanuaril kell 11 algab Anton Hansen Tammsaarele pühendatud kohtumine. Sel päeval möödub kirjaniku sünnist 140 aastat. (30.jaanuar 1878 Albu vald - 1.märts 1940 Tallinn).
Tulevane kirjanik õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. Õigusteaduskonnast sai ta küll lõputunnistuse, kuid riigieksamid jäid terviseprobleemide tõttu sooritamata.
Kirjandusse tuli ta 20.saj. algul külaolustikuliste novellide ja jutustustega Anton Hanseni nime all.
Tema loomingu kaks viimast,  kõige viljakandvamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga. Aastast 1919. oli ta kutseline kirjanik Tallinnas. Ilmusid näidendid  "Juudit" ja "Kuningal on külm";  romaanid "Kõrboja peremees", "Elu ja armastus", "Ma armastasin sakslast", "Põrgupõhja uus vanapagan"; 5-köiteline romaanisari "Tõde ja õigus".
Tammsaare teostele on iseloomulikud ootamatused ja ebatavaliste olukordade loomine, kuid ometi mõjub ta realistliku ja lihtsana.
"Tammsaare on viinud meid oma teostega mägestikku, kui oleme tasandikult, ja tasandikule, kui oleme mägilased. Tammsaare on õpetanud meid armastama seda, mida ise kunagi ei märka" (Raamatust "Sajandi sada Eesti suurkuju").



                                                                                  Foto internetist

 Kahjuks ei suuda me mõne tunni jooksul lahata põhjalikult kirjaniku loomingut, pigem jagame tema kaasteeliste mälestusi. Tammsaare kohta on eri ajastutel ilmunud palju kirjutisi, kus on uuritud nii tema loomingut kui eluloolisi andmeid. Anton Hansen Tammsaare  - oma suguvõsa liige, abikaasa, isa, sõber, perekonnapea jne. Aga ka eestlane ja eurooplane, kel oli südamel sünnimaa ja maailma saatus.
"... eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime niisama intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on seda teinud eurooplane.--- Sügav ja intensiivne saab aga olla mitte võõrsilt laenatud asjus..., vaid selles, mis meile kõige põlisemat." A.H.Tammsaare.
 
 
Foto internetist
 
Olete oodatud!
 



Kolmapäev, 10. jaanuar 2018

"Sisustusnõuanne"

Tee ise "stiilne" diivan!
 Kui soovid oma koju või asutusse mõnusat istumiskohta, ei pea sa kohe mööblipoodi minema. Kõigepealt tee väike inventuur seismajäänud kangaste hulgas. (Leiad soodsa hinnaga kangareste ka kangapoodidest).  Neist õmble suuremad ja väiksemad padjad. Täidiseks sobivad kõik pehmed materjalid - kasutusest kõrvalejäänud padjad, tekid, madratsitükid, poroloon, vanad kampsunid jne. Materjali kulub küll palju, kuid ehk ongi Sul vaja oma panipaiku korrastada. Tulemus on mugav ja originaalne. Meie raamatukogus hõivatakse esimesena just tema. Aitäh Helinile õmblusabi eest!



 
Sobib kasutamiseks väga hästi ka "suurtele" inimestele. Järele proovitud!