9.mail avasime Pala raamatukogus kogukonna ühisnäituse, kus oma loominguga hoiavad üksteisel käest kinni 19., 20. ja 21. sajandi inimesed.
Nad on omatehtud käterättidesse jäädvustanud endisaegse elulaadi; oma ilumeele, maitse, vilumuse; andnud edasi õpetussõnu, näidanud oma hingeseisundit; tikkinud pühendusi ja soove pereliikmetele eluringi tähtsündmustel... Iga rätik on ainulaadne, oma otstarbe ja looga. Neil on ka meie jaoks oma sõnum. Tule ja leia see!
Suur aitäh teile, kes te usaldasite oma kodudest hindamatu varanduse kõigile vaatamiseks. Teid on 31, te tõite näitusele 106 käterätti 45-lt tegijalt. Näituse kujundas Merike Selgis. Rätikuid pildistas Elina Kalme. Virtuaalnäitust saab vaadata peatselt siinsamas ja raamatukogu fb-s.
Külalisraamatust: "Ülihuvitav ja lahe näitus. Lähen ka ise vana aja käsitööd otsima vanaema kappidesse. Ester"
Näitust saab vaadata juuni lõpuni raamatukogu lahtiolekuaegadel.
E,T 09.00 - 17.00 K 10.00 - 18.00 N,R 09.00 - 15.00. Lõuna iga päev 12.30 - 13.00 Kuu viimasel reedel sanitaarpäeva tõttu suletud.
reede, 25. mai 2018
teisipäev, 22. mai 2018
Uusi raamatuid aprillis - mais
Ilukirjandus:
Agatha Raisin ja surmatants. Beaton, M.C.
Eraku eksitus. Tuule,E.
Fööniksi laps. 2.r. Erskine,B.
Hundirada. Johanson,K.
Ilus tõbras. Lauren,C.
Itaalia kingad. Mankell,H.
Itaalia õppetunnid. Stepnova,M.
Jälitatav. Lootus,R.
Kalendritüdruk. Carlan,A.
Kalendritüdruk. 2.osa. Carlan,A.
Kolmevaimukivi. Hargla,I.
Kuningriik kaasavaraks. Wool,A.
Legendi lävel. Croft,C.
Murtud prints. Watt,E.
Mõrv mustikamuffiniga. Fluke,J.
Mystery Mile`i küla. Allingham,M.
Paanika kohvris. Ahtjorskaja,J.
Paberist printsess. Watt,E.
Poldark. 5.r. Graham,W.
Puhkus papaga. Heldt,D.
Täiuslikult ebatäiuslik. Raintree,J.
Punased luud. Cleeves,A.
Röövlinnud. 2.osa. Lepajõe,A.
Surmaga võidu. James,P.
Surnud mehe jäljed. James,P.
Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused. 2.r. Voinovitš,V.
Tumedam. James,E.L.
Tõlge reaalusest. Tšižov, J.
Tüdruk, kes sinust maha jäi. Moyes,J.
Võõras sinu majas. Lapena,S.
Õ.N.N. Reizin,P.Z.
Harivat siit ja sealt:
101 Eesti monumenti. Vaiksoo,R.
Asjad, mida iga taimetoitlane peaks teadma. McGuine,K.
Eesti kihelkondade värvid. Piiri,R.
Emotsioonid. Villido,I.
Hingenälg. Purje,E.
Huntide tarkus. Radinger,E.H.
Igapäevane matemaatika suurtele. Poskitt,K.
Minu elu ja armastus. 1.osa
Minu elu ja armastus. 2.osa.
Minu Pärnu. Tali,P.
Minu Virumaa. Sikk,R.
Missioonisõdurina Aafrikas. Pals,K.
Õrnad ja tugevad. Reinart,H.
Lastele ja noortele:
Emili ja oi kui palju asju. Raud,P.
Juturaamat. Saar,A.
Katariina ja herned. Hinrikus,K.
Lihtsalt spagetipoiss. Williamson,L.
Loomalabürint. Baruzzi,A.
Luuseri päevik. 6.r. Russell,R.R.
Maarius, maagia ja libahunt Liisi. Reinaus,R.
Metsikud naabrid. Kestere,U.
Miks jalgpall on oluline? Pele
Mina olen jääkaru. Arhangelski,A.
Mina olen rebane. Volkova,O.
Minna ja hernetont. Vallik,A.
Oscar ja Roosamamma. Schmitt,E-E.
Sooääre summer. Panga,M.
Vahvlist südamed. Parr,M.
Verevalla varandus. Kuusler,H-J.
Vinski lood. Aapeli
Väravavaht ja meri. Parr,M.
Agatha Raisin ja surmatants. Beaton, M.C.
Eraku eksitus. Tuule,E.
Fööniksi laps. 2.r. Erskine,B.
Hundirada. Johanson,K.
Ilus tõbras. Lauren,C.
Itaalia kingad. Mankell,H.
Itaalia õppetunnid. Stepnova,M.
Jälitatav. Lootus,R.
Kalendritüdruk. Carlan,A.
Kalendritüdruk. 2.osa. Carlan,A.
Kolmevaimukivi. Hargla,I.
Kuningriik kaasavaraks. Wool,A.
Legendi lävel. Croft,C.
Murtud prints. Watt,E.
Mõrv mustikamuffiniga. Fluke,J.
Mystery Mile`i küla. Allingham,M.
Paanika kohvris. Ahtjorskaja,J.
Paberist printsess. Watt,E.
Poldark. 5.r. Graham,W.
Puhkus papaga. Heldt,D.
Täiuslikult ebatäiuslik. Raintree,J.
Punased luud. Cleeves,A.
Röövlinnud. 2.osa. Lepajõe,A.
Surmaga võidu. James,P.
Surnud mehe jäljed. James,P.
Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused. 2.r. Voinovitš,V.
Tumedam. James,E.L.
Tõlge reaalusest. Tšižov, J.
Tüdruk, kes sinust maha jäi. Moyes,J.
Võõras sinu majas. Lapena,S.
Õ.N.N. Reizin,P.Z.
Harivat siit ja sealt:
101 Eesti monumenti. Vaiksoo,R.
Asjad, mida iga taimetoitlane peaks teadma. McGuine,K.
Eesti kihelkondade värvid. Piiri,R.
Emotsioonid. Villido,I.
Hingenälg. Purje,E.
Huntide tarkus. Radinger,E.H.
Igapäevane matemaatika suurtele. Poskitt,K.
Minu elu ja armastus. 1.osa
Minu elu ja armastus. 2.osa.
Minu Pärnu. Tali,P.
Minu Virumaa. Sikk,R.
Missioonisõdurina Aafrikas. Pals,K.
Õrnad ja tugevad. Reinart,H.
Lastele ja noortele:
Emili ja oi kui palju asju. Raud,P.
Juturaamat. Saar,A.
Katariina ja herned. Hinrikus,K.
Lihtsalt spagetipoiss. Williamson,L.
Loomalabürint. Baruzzi,A.
Luuseri päevik. 6.r. Russell,R.R.
Maarius, maagia ja libahunt Liisi. Reinaus,R.
Metsikud naabrid. Kestere,U.
Miks jalgpall on oluline? Pele
Mina olen jääkaru. Arhangelski,A.
Mina olen rebane. Volkova,O.
Minna ja hernetont. Vallik,A.
Oscar ja Roosamamma. Schmitt,E-E.
Sooääre summer. Panga,M.
Vahvlist südamed. Parr,M.
Verevalla varandus. Kuusler,H-J.
Vinski lood. Aapeli
Väravavaht ja meri. Parr,M.
esmaspäev, 7. mai 2018
esmaspäev, 2. aprill 2018
Kirjanduslik kohvitund
Neljapäeval, 5.aprillil kell 10.45 algav kohvitund on pühendatud Helmi Mäelo elukäigule ja tegevusele. Ta sündis 13.aprillil 1898.a Tartumaal Udernas, suri 17.juulil 1978.a. Stockholmis. Ta oli pereema, kirjanik ja ühiskonnategelane - suure südamega naine, kelle eeskujuks ja ideaaliks oli haritud, töötav ja iseseisev naine, kes ei sõltu kellestki siin ilmas. Juba gümnaasiumiõpingute ajal ühines ta noorsooliikumisega: korraldas kõnekoosolekuid ja soome keele kursusi, et arendada hõimusuhteid. Ta oli emadepäeva tähistamise algataja Eestis. Tema põhitööks aga kujunes karskusteema - ta oli kuni 1940.aastani Eesti Naiste Karskusliidu peasekretär. Samal ajal jõudis ta olla ka ajakirja "Eesti Naine" toimetaja.
1944.a. põgenes ta Saksamaale ja sealt edasi Rootsi. Aktiivne ühiskondlik tegevus jätkus sealgi.
Mäelo on kirjutanud 13 romaani ja 5 noorsoojutustust. Väga hea ülevaate elust Eestis - kirjaniku lapsepõlvest, kooliajast, tööst - kuni pagulasaastateni annavad H.Mäelo memuaarid 4 osas.
Oluline teos tema sulest on "Eesti naine läbi aegade". Raamat sisaldab terviklikku ülevaadet Eesti naisajaloost, pakkudes välja selle periodiseeringu ning esitades paljude tuntud naiste lühitutvustuse.
1944.a. põgenes ta Saksamaale ja sealt edasi Rootsi. Aktiivne ühiskondlik tegevus jätkus sealgi.
Mäelo on kirjutanud 13 romaani ja 5 noorsoojutustust. Väga hea ülevaate elust Eestis - kirjaniku lapsepõlvest, kooliajast, tööst - kuni pagulasaastateni annavad H.Mäelo memuaarid 4 osas.
Oluline teos tema sulest on "Eesti naine läbi aegade". Raamat sisaldab terviklikku ülevaadet Eesti naisajaloost, pakkudes välja selle periodiseeringu ning esitades paljude tuntud naiste lühitutvustuse.
H.Mäelo kiri Rahvalehe toimetusele 1939.a., kus ta polemiseerib teemal "Moodne naine":
"""Moodne " mõiste ei ole minu arvates mitte negatiivne, vaid positiivne elusuund. Pean ennast isiklikult kindlasti moodsaks naiseks, kuigi ei joo ega suitseta ega värvi ennast. Moodne naine on töödrühkiv naine nii kodus, ühiskonnas kui ka ametialal. Pahelised nähted, nagu suitsetamine ja joomine, on kindlasti hukkamõistetavad, kuid mitte ainult naiste, vaid ka meeste juures. Enda ilustamine on isikliku maitse küsimus, kuid veripunaste huulte ja küünte kujul on see mujal maailmas juba vähenemas."
Tule kuulama ja kaasa arutlema!
teisipäev, 20. märts 2018
„Esiemade käterätid – soe terekäsi aegade tagant“.
Naised
on enda ümber alati ilu armastanud ja seda ise loonud. Endisel ajal õpiti
kodukultuuri nii kodumajanduskoolides, õpiringides kui kursustel. Emad
juhendasid tütreid - nii anti oma
oskused ja tõekspidamised põlvest põlve edasi. Ja kodud olid kaunid, täis loomisrõõmu.
Tänasel päeval on meie hulgas hoopis vähem pühendunud käsitöö-tegijaid. Seda enam hindame ja imetleme esiemade töökust ja ilumeelt. Endisaegseid esemeid ei pea ainult muuseumis vaatama – näitame meie kandi käsitööpärandit siinsamas ja paneme väljapaneku kokku üheskoos! Pala raamatukogus saab mais-juunis vaadata omakootud kangast käterätte. Need paeluvad paljude erinevate koekirjade, ääre- ja vahepitside, tikandite ja monogrammidega.
Tänasel päeval on meie hulgas hoopis vähem pühendunud käsitöö-tegijaid. Seda enam hindame ja imetleme esiemade töökust ja ilumeelt. Endisaegseid esemeid ei pea ainult muuseumis vaatama – näitame meie kandi käsitööpärandit siinsamas ja paneme väljapaneku kokku üheskoos! Pala raamatukogus saab mais-juunis vaadata omakootud kangast käterätte. Need paeluvad paljude erinevate koekirjade, ääre- ja vahepitside, tikandite ja monogrammidega.
Kui ka
Sinu kodus leidub sellist varandust,
siis ole hea ja too see ka teistele imetlemiseks. Lisa juurde, kes oli tegija või millisest perest, talust
ese pärit on.
Ootan käterätte aprillikuu jooksul. Need võib viia ka Lümati ja Alatskivi raamatukogudesse.
Küsimuste
korral helista Pala raamatukokku, tel. 773 4505.Ootan käterätte aprillikuu jooksul. Need võib viia ka Lümati ja Alatskivi raamatukogudesse.
esmaspäev, 19. märts 2018
Uusi raamatuid märtsis
101 Eesti toitu ja toiduainet
Ballisaali kohvik. O`Loughlin,A.
Eesti suured armastuslood. Laar,M.
Eesti Teises maailmasõjas. Laar,M.
Eesi väike talvesõda. Ojalo,H.
Esme Lennoxi kadumine. O`Farrell,M.
Hull hobune. Pauts,K.
Hällilaul. Slimani,L.
Inglid minu juustes. Byrne,L.
Inglid minu sõrmeotstel. Byrne,L.
Kaval madu. Tremayne,P.
Kõige tähtsam on armastus. Giffin,E.
Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa. Tungal,L.
Pidu. Ernits,M.
Surnute laul. Lindsay,D.
Suured väikesed valed. Moriarty,L.
Valetamise mäng. Ware,R.
Valge snaiper Simo Häyhä. Saarelainen,T.
Lastele ja noortele:
100 last
Jagatud suvi. Sepp,E.
Kummitusmaja. Käit,H.
Masinad
Seisa siin, Pärt! Saar,A.
Ballisaali kohvik. O`Loughlin,A.
Eesti suured armastuslood. Laar,M.
Eesti Teises maailmasõjas. Laar,M.
Eesi väike talvesõda. Ojalo,H.
Esme Lennoxi kadumine. O`Farrell,M.
Hull hobune. Pauts,K.
Hällilaul. Slimani,L.
Inglid minu juustes. Byrne,L.
Inglid minu sõrmeotstel. Byrne,L.
Kaval madu. Tremayne,P.
Kõige tähtsam on armastus. Giffin,E.
Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa. Tungal,L.
Pidu. Ernits,M.
Surnute laul. Lindsay,D.
Suured väikesed valed. Moriarty,L.
Valetamise mäng. Ware,R.
Valge snaiper Simo Häyhä. Saarelainen,T.
Lastele ja noortele:
100 last
Jagatud suvi. Sepp,E.
Kummitusmaja. Käit,H.
Masinad
Seisa siin, Pärt! Saar,A.
reede, 16. märts 2018
Kohtumine kirjanik Reeli Reinausiga
Reeli Reinaus
Reeli Reinaus on sündinud 1977. aastal Keilas. Lõpetas 1996. aastal Kohila Gümnaasiumi ja 2002. aastal Tartu Teoloogia Akadeemia. 2007. aastal kaitses Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal (magistritööd teemal „Enesepresentatsioon virtuaalses kogukonnas sünnituslugude ja perekooli foorumi kommentaaride näitel”). Töötanud Tartu Ülikoolis ja Eesti Kirjandusmuuseumis ning on olnud Tartu Teolooga Akadeemia lepinguline külalisõppejõud.
Reeli Reinaus tuli lastekirjandusse 2008. aastal jutustusega „Saladuslik päevik”. Sestpeale on temalt igal aastal ilmunud üks-kaks laste- või noorteraamatut. Tänaseks on tema kontol koos paari täiskasvanutele kirjutatud teosega üle 20 raamatu. Ligi kümneaastase kirjandusliku karjääri jooksul on märgata kirjaniku jõudsat arengut sisulisuse, süvenemise ja läbitöötatuse suunas. Reeli Reinaus tabab hästi eeldatava lugeja maitset ja vajadusi ja ning peab silmas ka tema vastuvõtuvõimet. Tema käes õnnestuvad ühtviisi laste argielu kirjeldused, probleemromaanid noortele, kriminullid ja müstikaga pikitud põnevuslood. Märkimist väärib autori püüd lugejat ka harida, olgu küsimuse all siis üleloomulikud nähtused, tegelaste väändunud väärtushinnangud või (eriti tihti) kõik rahvapärimusse ja ‑uskumustesse puutuv.
Reeli Reinaus tuli lastekirjandusse 2008. aastal jutustusega „Saladuslik päevik”. Sestpeale on temalt igal aastal ilmunud üks-kaks laste- või noorteraamatut. Tänaseks on tema kontol koos paari täiskasvanutele kirjutatud teosega üle 20 raamatu. Ligi kümneaastase kirjandusliku karjääri jooksul on märgata kirjaniku jõudsat arengut sisulisuse, süvenemise ja läbitöötatuse suunas. Reeli Reinaus tabab hästi eeldatava lugeja maitset ja vajadusi ja ning peab silmas ka tema vastuvõtuvõimet. Tema käes õnnestuvad ühtviisi laste argielu kirjeldused, probleemromaanid noortele, kriminullid ja müstikaga pikitud põnevuslood. Märkimist väärib autori püüd lugejat ka harida, olgu küsimuse all siis üleloomulikud nähtused, tegelaste väändunud väärtushinnangud või (eriti tihti) kõik rahvapärimusse ja ‑uskumustesse puutuv.
Kohtumine toimub Anna Haava nim Pala Koolis 16.märtsil kell 12.
reede, 23. veebruar 2018
Kirjanduslik kohvitund
...algab neljapäeval, 1.märtsil kell 11.
Meenutame kirjanikku, kes oma mälestusteraamatus "Maast madalast" on öelnud:
"Sündisin minu põlvkonnale paljutähenduslikul aastal. Luuletaja ütleb: "Ja kes oleks see meist, kes ei teaks - kahekümne neljas veebruar tuhat üheksasada kaheksateist!"
Jah, iseseisev vabariik oli välja kuulutatud, aga kui mina nädal hiljem sündisin, olid "va sakslased" maa okupeerinud. Sõda, nälg, revolutsioon, okupatsioon, püksirihma pingutamine eelnes ja kaasnes mu sündimisele, järelkajad ei vaibunud niipea."
3.märtsil 1918.a. sündis Silvia Rannamaa. Ta elas pika elu ja lahkus meie hulgast 89-aastaselt 19.aprillil 2007.a.
Tema kirjanduslik looming ei ole eriti ulatuslik, kuid sellele vaatamata kaalukas. Diloogiaga "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963) taaselustas ta eesti tütarlasteraaamatu traditsiooni. Raamatuid on korduvalt välja antud ja tõlgitud paljudesse keeltesse, "Kasuema" ainetel on loodud film "Naerata ometi".
Ilmunud on veel muinasjutukogu "Nösperi Nönni natuke" (1977), loomajuttude kogumik "Väikese käpa jälg" (1985) ja 2 mälestusteraamatut - "Maast madalast" (1990) ning "Ja vaimuvara ka" (1998). Kahes viimases avab kirjanik lisaks oma kujunemisloole ka huvitavamaid seiku ajastu ühiskondlikus ja kultuuriloolises elus.
Meenutame kirjanikku, kes oma mälestusteraamatus "Maast madalast" on öelnud:
"Sündisin minu põlvkonnale paljutähenduslikul aastal. Luuletaja ütleb: "Ja kes oleks see meist, kes ei teaks - kahekümne neljas veebruar tuhat üheksasada kaheksateist!"
Jah, iseseisev vabariik oli välja kuulutatud, aga kui mina nädal hiljem sündisin, olid "va sakslased" maa okupeerinud. Sõda, nälg, revolutsioon, okupatsioon, püksirihma pingutamine eelnes ja kaasnes mu sündimisele, järelkajad ei vaibunud niipea."
3.märtsil 1918.a. sündis Silvia Rannamaa. Ta elas pika elu ja lahkus meie hulgast 89-aastaselt 19.aprillil 2007.a.
Tema kirjanduslik looming ei ole eriti ulatuslik, kuid sellele vaatamata kaalukas. Diloogiaga "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963) taaselustas ta eesti tütarlasteraaamatu traditsiooni. Raamatuid on korduvalt välja antud ja tõlgitud paljudesse keeltesse, "Kasuema" ainetel on loodud film "Naerata ometi".
Ilmunud on veel muinasjutukogu "Nösperi Nönni natuke" (1977), loomajuttude kogumik "Väikese käpa jälg" (1985) ja 2 mälestusteraamatut - "Maast madalast" (1990) ning "Ja vaimuvara ka" (1998). Kahes viimases avab kirjanik lisaks oma kujunemisloole ka huvitavamaid seiku ajastu ühiskondlikus ja kultuuriloolises elus.
Silvia Rannamaa
Fotod internetist
Olete oodatud meenutama!
teisipäev, 20. veebruar 2018
Uusi raamatuid veebruaris
Elust ja armastusest. Rajapuu,R.
Naine aknal. Finn,A.J.
Naine Idaekspressis. Ashford,L.
Izabeli taassünd. Redmerski,J.A.
Laululind. Willett,M.
Magus lõks. Swanlake,B.
Matmisriitused. Kent,H.
Minu Indoneesia. Renser,B.
Põhjala müüdid. Gaiman,N.
Sarai tapmine. Redmerski,J.A.
Sinu jäljed. France,E.
Surma jälgedes. Rendell,R.
Sünk jää, otsatu põhi. Kangur,T.
Tasakaalutrikk. Trollope,J.
Lastele ja noortele:
Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused. Walton,L.
Meie keemilised südamed. Sutherland,K.
Sina minu kõrval ja maailm meie vahel. Yoon,N.
Suusi ja kadunud uni. Reinaus,R.
Naine aknal. Finn,A.J.
Naine Idaekspressis. Ashford,L.
Izabeli taassünd. Redmerski,J.A.
Laululind. Willett,M.
Magus lõks. Swanlake,B.
Matmisriitused. Kent,H.
Minu Indoneesia. Renser,B.
Põhjala müüdid. Gaiman,N.
Sarai tapmine. Redmerski,J.A.
Sinu jäljed. France,E.
Surma jälgedes. Rendell,R.
Sünk jää, otsatu põhi. Kangur,T.
Tasakaalutrikk. Trollope,J.
Lastele ja noortele:
Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused. Walton,L.
Meie keemilised südamed. Sutherland,K.
Sina minu kõrval ja maailm meie vahel. Yoon,N.
Suusi ja kadunud uni. Reinaus,R.
reede, 9. veebruar 2018
"Minu Eestimaa"
Veebruaris - märtsis saab meie raamatukogus vaadata Urve Sulgeri loodusmaalide näitust, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100.sünnipäevale.
On võimatu arvata, milline aastaaeg Urvele kõige rohkem meeldib. Ta on vaadelnud ja jäädvustanud nii kevadet, suve, sügist kui talve. Näituse vaataja näeb ja tunnetab kevadist kargust kasemahla-pildil; suvehommikute udujoomi; lummavaid päikeseloojanguid; rabasaari; sügiskullas metsi ja talvevaikust. Üks on kindel - Urve armastab väga oma maad.
Näitusega haakub hästi Lehte Hainsalu luuletus
Eestlased
on varsakabjainimesed,
eestlased on ülaseinimesed.
Nemad on märkide märkajad,
ikka ja jälle tärkajad.
Nemad on varsakappajad,
uut loovad ja vanas lappajad,
sinisilmsed, kuid hetke passijad,
tõenõudjad ja vahel vassijad.
Nemad on just nagu paiselehed -
kikkis naised ja laiad mehed.
Hädas kokku tulevad rüsinal
Eestimaal igipüsival.
On võimatu arvata, milline aastaaeg Urvele kõige rohkem meeldib. Ta on vaadelnud ja jäädvustanud nii kevadet, suve, sügist kui talve. Näituse vaataja näeb ja tunnetab kevadist kargust kasemahla-pildil; suvehommikute udujoomi; lummavaid päikeseloojanguid; rabasaari; sügiskullas metsi ja talvevaikust. Üks on kindel - Urve armastab väga oma maad.
Näitusega haakub hästi Lehte Hainsalu luuletus
Eestlased
on varsakabjainimesed,
eestlased on ülaseinimesed.
Nemad on märkide märkajad,
ikka ja jälle tärkajad.
Nemad on varsakappajad,
uut loovad ja vanas lappajad,
sinisilmsed, kuid hetke passijad,
tõenõudjad ja vahel vassijad.
Nemad on just nagu paiselehed -
kikkis naised ja laiad mehed.
Hädas kokku tulevad rüsinal
Eestimaal igipüsival.
Sirelid
Tulge vaatama!
Tellimine:
Postitused (Atom)




