reede, 22. juuni 2018

Ilusat jaaniaega!

Jaanipäev
Sulev Oll
 
Me oleme kodus. Me oleme armsad.
Meil saunas käimisest roosad on varbad.
 
Me oleme rõõmsad. Kõik meeled on valla.
Suur kiik toob kõdi me südame alla.
 
Me oleme ootel. Miks õnn veel ei alga?
Kui näeksin vaid õitsemas sõnajalga.
 
Me oleme ärkvel. Jääb homseks me uni.
Öö hele on lõketest hommikuni.
 
 
 
 
Kodused maastikud


teisipäev, 5. juuni 2018

"Kirjanduslik kohvitund"

Sellekevadine viimane kohvitund algab neljapäeval, 7.juunil kell 11. Kohvikõrvaseks loeme seiku meie kandi inimeste elust kogumikus "Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood" 1. ja 2. köide. Oled oodatud!


Foto internetist


reede, 25. mai 2018

"Vaaremade käepuudutus"

9.mail avasime Pala raamatukogus kogukonna ühisnäituse, kus oma loominguga hoiavad üksteisel käest kinni 19., 20. ja 21. sajandi inimesed.
Nad on omatehtud käterättidesse jäädvustanud endisaegse elulaadi; oma ilumeele, maitse, vilumuse; andnud edasi õpetussõnu, näidanud oma hingeseisundit; tikkinud pühendusi ja soove pereliikmetele eluringi tähtsündmustel... Iga rätik on ainulaadne, oma otstarbe ja looga. Neil on ka meie jaoks oma sõnum. Tule ja leia see!
Suur aitäh teile, kes te usaldasite oma kodudest hindamatu varanduse kõigile vaatamiseks. Teid on 31, te tõite näitusele 106 käterätti 45-lt tegijalt. Näituse kujundas Merike Selgis. Rätikuid pildistas Elina Kalme. Virtuaalnäitust saab vaadata peatselt  siinsamas ja raamatukogu fb-s.
Külalisraamatust: "Ülihuvitav ja lahe näitus. Lähen ka ise vana aja käsitööd otsima vanaema kappidesse. Ester"
Näitust saab vaadata juuni lõpuni raamatukogu lahtiolekuaegadel.


teisipäev, 22. mai 2018

Uusi raamatuid aprillis - mais

Ilukirjandus:
Agatha Raisin ja surmatants. Beaton, M.C.
Eraku eksitus. Tuule,E.
Fööniksi laps. 2.r. Erskine,B.
Hundirada. Johanson,K.
Ilus tõbras. Lauren,C.
Itaalia kingad. Mankell,H.
Itaalia õppetunnid. Stepnova,M.
Jälitatav. Lootus,R.
Kalendritüdruk. Carlan,A.
Kalendritüdruk. 2.osa. Carlan,A.
Kolmevaimukivi. Hargla,I.
Kuningriik kaasavaraks. Wool,A.
Legendi lävel. Croft,C.
Murtud prints. Watt,E.
Mõrv mustikamuffiniga. Fluke,J.
Mystery Mile`i küla. Allingham,M.
Paanika kohvris. Ahtjorskaja,J.
Paberist printsess. Watt,E.
Poldark. 5.r. Graham,W.
Puhkus papaga. Heldt,D.
Täiuslikult ebatäiuslik. Raintree,J.
Punased luud. Cleeves,A.
Röövlinnud. 2.osa. Lepajõe,A.
Surmaga võidu. James,P.
Surnud mehe jäljed. James,P.
Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused. 2.r. Voinovitš,V.
Tumedam. James,E.L.
Tõlge reaalusest. Tšižov, J.
Tüdruk, kes sinust maha jäi. Moyes,J.
Võõras sinu majas. Lapena,S.
Õ.N.N. Reizin,P.Z.


Harivat siit ja sealt:
101 Eesti monumenti. Vaiksoo,R.
Asjad, mida iga taimetoitlane peaks teadma. McGuine,K.
Eesti kihelkondade värvid. Piiri,R.
Emotsioonid. Villido,I.
Hingenälg. Purje,E.
Huntide tarkus. Radinger,E.H.
Igapäevane matemaatika suurtele. Poskitt,K.
Minu elu ja armastus. 1.osa
Minu elu ja armastus. 2.osa.
Minu Pärnu. Tali,P.
Minu Virumaa. Sikk,R.
Missioonisõdurina Aafrikas. Pals,K.
Õrnad ja tugevad. Reinart,H.


Lastele ja noortele:
Emili ja oi kui palju asju. Raud,P.
Juturaamat. Saar,A.
Katariina ja herned. Hinrikus,K.
Lihtsalt spagetipoiss. Williamson,L.
Loomalabürint. Baruzzi,A.
Luuseri päevik. 6.r. Russell,R.R.
Maarius, maagia ja libahunt Liisi. Reinaus,R.
Metsikud naabrid. Kestere,U.
Miks jalgpall on oluline? Pele
Mina olen jääkaru. Arhangelski,A.
Mina olen rebane. Volkova,O.
Minna ja hernetont. Vallik,A.
Oscar ja Roosamamma. Schmitt,E-E.
Sooääre summer. Panga,M.
Vahvlist südamed. Parr,M.
Verevalla varandus. Kuusler,H-J.
Vinski lood. Aapeli
Väravavaht ja meri. Parr,M.

esmaspäev, 2. aprill 2018

Kirjanduslik kohvitund

Neljapäeval, 5.aprillil kell 10.45 algav kohvitund on pühendatud Helmi Mäelo elukäigule ja tegevusele. Ta sündis 13.aprillil 1898.a Tartumaal Udernas, suri 17.juulil 1978.a. Stockholmis. Ta oli pereema, kirjanik ja ühiskonnategelane - suure südamega naine, kelle eeskujuks ja ideaaliks oli haritud, töötav ja iseseisev naine, kes ei sõltu kellestki siin ilmas. Juba gümnaasiumiõpingute ajal ühines ta noorsooliikumisega: korraldas kõnekoosolekuid ja soome keele kursusi, et arendada hõimusuhteid. Ta oli emadepäeva tähistamise algataja Eestis. Tema põhitööks aga kujunes karskusteema - ta oli kuni 1940.aastani Eesti Naiste Karskusliidu peasekretär. Samal ajal jõudis ta olla ka ajakirja "Eesti Naine" toimetaja.
1944.a. põgenes ta Saksamaale ja sealt edasi Rootsi. Aktiivne ühiskondlik tegevus jätkus sealgi.
Mäelo on kirjutanud 13 romaani ja 5 noorsoojutustust. Väga hea ülevaate elust Eestis - kirjaniku lapsepõlvest, kooliajast, tööst -  kuni pagulasaastateni annavad H.Mäelo memuaarid 4 osas.
Oluline teos tema sulest on "Eesti naine läbi aegade". Raamat sisaldab terviklikku ülevaadet Eesti naisajaloost, pakkudes välja selle periodiseeringu ning esitades paljude tuntud naiste lühitutvustuse.


H.Mäelo kiri Rahvalehe toimetusele 1939.a., kus ta polemiseerib teemal "Moodne naine":
"""Moodne " mõiste ei ole minu arvates mitte negatiivne, vaid positiivne elusuund. Pean ennast isiklikult kindlasti moodsaks naiseks, kuigi ei joo ega suitseta ega värvi ennast. Moodne naine on töödrühkiv naine nii kodus, ühiskonnas kui ka ametialal. Pahelised nähted, nagu suitsetamine ja joomine, on kindlasti hukkamõistetavad, kuid mitte ainult naiste, vaid ka meeste juures. Enda ilustamine on isikliku maitse küsimus, kuid veripunaste huulte ja küünte kujul on see mujal maailmas juba vähenemas."

Tule kuulama ja kaasa arutlema!






teisipäev, 20. märts 2018

„Esiemade käterätid – soe terekäsi aegade tagant“.

 
Naised on enda ümber alati ilu armastanud ja seda ise loonud. Endisel ajal õpiti kodukultuuri nii kodumajanduskoolides, õpiringides kui kursustel. Emad juhendasid tütreid  - nii anti oma oskused ja tõekspidamised põlvest põlve edasi. Ja kodud olid kaunid, täis loomisrõõmu.
Tänasel päeval on meie hulgas hoopis vähem pühendunud käsitöö-tegijaid. Seda enam hindame ja imetleme esiemade töökust ja ilumeelt. Endisaegseid esemeid ei pea ainult muuseumis vaatama – näitame meie kandi käsitööpärandit siinsamas ja paneme väljapaneku  kokku üheskoos! Pala raamatukogus  saab  mais-juunis vaadata omakootud kangast käterätte. Need paeluvad paljude erinevate koekirjade, ääre- ja vahepitside, tikandite ja monogrammidega.
 Foto: Elina Kalme

Kui ka Sinu kodus leidub  sellist varandust, siis ole hea ja too see ka teistele imetlemiseks. Lisa juurde,  kes oli tegija või millisest perest, talust ese pärit on.
Ootan käterätte aprillikuu jooksul.  Need võib viia ka Lümati ja Alatskivi raamatukogudesse.
Küsimuste korral helista Pala raamatukokku, tel. 773 4505.