teisipäev, 5. juuni 2018

"Kirjanduslik kohvitund"

Sellekevadine viimane kohvitund algab neljapäeval, 7.juunil kell 11. Kohvikõrvaseks loeme seiku meie kandi inimeste elust kogumikus "Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood" 1. ja 2. köide. Oled oodatud!


Foto internetist


reede, 25. mai 2018

"Vaaremade käepuudutus"

9.mail avasime Pala raamatukogus kogukonna ühisnäituse, kus oma loominguga hoiavad üksteisel käest kinni 19., 20. ja 21. sajandi inimesed.
Nad on omatehtud käterättidesse jäädvustanud endisaegse elulaadi; oma ilumeele, maitse, vilumuse; andnud edasi õpetussõnu, näidanud oma hingeseisundit; tikkinud pühendusi ja soove pereliikmetele eluringi tähtsündmustel... Iga rätik on ainulaadne, oma otstarbe ja looga. Neil on ka meie jaoks oma sõnum. Tule ja leia see!
Suur aitäh teile, kes te usaldasite oma kodudest hindamatu varanduse kõigile vaatamiseks. Teid on 31, te tõite näitusele 106 käterätti 45-lt tegijalt. Näituse kujundas Merike Selgis. Rätikuid pildistas Elina Kalme. Virtuaalnäitust saab vaadata peatselt  siinsamas ja raamatukogu fb-s.
Külalisraamatust: "Ülihuvitav ja lahe näitus. Lähen ka ise vana aja käsitööd otsima vanaema kappidesse. Ester"
Näitust saab vaadata juuni lõpuni raamatukogu lahtiolekuaegadel.


teisipäev, 22. mai 2018

Uusi raamatuid aprillis - mais

Ilukirjandus:
Agatha Raisin ja surmatants. Beaton, M.C.
Eraku eksitus. Tuule,E.
Fööniksi laps. 2.r. Erskine,B.
Hundirada. Johanson,K.
Ilus tõbras. Lauren,C.
Itaalia kingad. Mankell,H.
Itaalia õppetunnid. Stepnova,M.
Jälitatav. Lootus,R.
Kalendritüdruk. Carlan,A.
Kalendritüdruk. 2.osa. Carlan,A.
Kolmevaimukivi. Hargla,I.
Kuningriik kaasavaraks. Wool,A.
Legendi lävel. Croft,C.
Murtud prints. Watt,E.
Mõrv mustikamuffiniga. Fluke,J.
Mystery Mile`i küla. Allingham,M.
Paanika kohvris. Ahtjorskaja,J.
Paberist printsess. Watt,E.
Poldark. 5.r. Graham,W.
Puhkus papaga. Heldt,D.
Täiuslikult ebatäiuslik. Raintree,J.
Punased luud. Cleeves,A.
Röövlinnud. 2.osa. Lepajõe,A.
Surmaga võidu. James,P.
Surnud mehe jäljed. James,P.
Sõdur Ivan Tšonkini elu ja ebatavalised seiklused. 2.r. Voinovitš,V.
Tumedam. James,E.L.
Tõlge reaalusest. Tšižov, J.
Tüdruk, kes sinust maha jäi. Moyes,J.
Võõras sinu majas. Lapena,S.
Õ.N.N. Reizin,P.Z.


Harivat siit ja sealt:
101 Eesti monumenti. Vaiksoo,R.
Asjad, mida iga taimetoitlane peaks teadma. McGuine,K.
Eesti kihelkondade värvid. Piiri,R.
Emotsioonid. Villido,I.
Hingenälg. Purje,E.
Huntide tarkus. Radinger,E.H.
Igapäevane matemaatika suurtele. Poskitt,K.
Minu elu ja armastus. 1.osa
Minu elu ja armastus. 2.osa.
Minu Pärnu. Tali,P.
Minu Virumaa. Sikk,R.
Missioonisõdurina Aafrikas. Pals,K.
Õrnad ja tugevad. Reinart,H.


Lastele ja noortele:
Emili ja oi kui palju asju. Raud,P.
Juturaamat. Saar,A.
Katariina ja herned. Hinrikus,K.
Lihtsalt spagetipoiss. Williamson,L.
Loomalabürint. Baruzzi,A.
Luuseri päevik. 6.r. Russell,R.R.
Maarius, maagia ja libahunt Liisi. Reinaus,R.
Metsikud naabrid. Kestere,U.
Miks jalgpall on oluline? Pele
Mina olen jääkaru. Arhangelski,A.
Mina olen rebane. Volkova,O.
Minna ja hernetont. Vallik,A.
Oscar ja Roosamamma. Schmitt,E-E.
Sooääre summer. Panga,M.
Vahvlist südamed. Parr,M.
Verevalla varandus. Kuusler,H-J.
Vinski lood. Aapeli
Väravavaht ja meri. Parr,M.

esmaspäev, 2. aprill 2018

Kirjanduslik kohvitund

Neljapäeval, 5.aprillil kell 10.45 algav kohvitund on pühendatud Helmi Mäelo elukäigule ja tegevusele. Ta sündis 13.aprillil 1898.a Tartumaal Udernas, suri 17.juulil 1978.a. Stockholmis. Ta oli pereema, kirjanik ja ühiskonnategelane - suure südamega naine, kelle eeskujuks ja ideaaliks oli haritud, töötav ja iseseisev naine, kes ei sõltu kellestki siin ilmas. Juba gümnaasiumiõpingute ajal ühines ta noorsooliikumisega: korraldas kõnekoosolekuid ja soome keele kursusi, et arendada hõimusuhteid. Ta oli emadepäeva tähistamise algataja Eestis. Tema põhitööks aga kujunes karskusteema - ta oli kuni 1940.aastani Eesti Naiste Karskusliidu peasekretär. Samal ajal jõudis ta olla ka ajakirja "Eesti Naine" toimetaja.
1944.a. põgenes ta Saksamaale ja sealt edasi Rootsi. Aktiivne ühiskondlik tegevus jätkus sealgi.
Mäelo on kirjutanud 13 romaani ja 5 noorsoojutustust. Väga hea ülevaate elust Eestis - kirjaniku lapsepõlvest, kooliajast, tööst -  kuni pagulasaastateni annavad H.Mäelo memuaarid 4 osas.
Oluline teos tema sulest on "Eesti naine läbi aegade". Raamat sisaldab terviklikku ülevaadet Eesti naisajaloost, pakkudes välja selle periodiseeringu ning esitades paljude tuntud naiste lühitutvustuse.


H.Mäelo kiri Rahvalehe toimetusele 1939.a., kus ta polemiseerib teemal "Moodne naine":
"""Moodne " mõiste ei ole minu arvates mitte negatiivne, vaid positiivne elusuund. Pean ennast isiklikult kindlasti moodsaks naiseks, kuigi ei joo ega suitseta ega värvi ennast. Moodne naine on töödrühkiv naine nii kodus, ühiskonnas kui ka ametialal. Pahelised nähted, nagu suitsetamine ja joomine, on kindlasti hukkamõistetavad, kuid mitte ainult naiste, vaid ka meeste juures. Enda ilustamine on isikliku maitse küsimus, kuid veripunaste huulte ja küünte kujul on see mujal maailmas juba vähenemas."

Tule kuulama ja kaasa arutlema!






teisipäev, 20. märts 2018

„Esiemade käterätid – soe terekäsi aegade tagant“.

 
Naised on enda ümber alati ilu armastanud ja seda ise loonud. Endisel ajal õpiti kodukultuuri nii kodumajanduskoolides, õpiringides kui kursustel. Emad juhendasid tütreid  - nii anti oma oskused ja tõekspidamised põlvest põlve edasi. Ja kodud olid kaunid, täis loomisrõõmu.
Tänasel päeval on meie hulgas hoopis vähem pühendunud käsitöö-tegijaid. Seda enam hindame ja imetleme esiemade töökust ja ilumeelt. Endisaegseid esemeid ei pea ainult muuseumis vaatama – näitame meie kandi käsitööpärandit siinsamas ja paneme väljapaneku  kokku üheskoos! Pala raamatukogus  saab  mais-juunis vaadata omakootud kangast käterätte. Need paeluvad paljude erinevate koekirjade, ääre- ja vahepitside, tikandite ja monogrammidega.
 Foto: Elina Kalme

Kui ka Sinu kodus leidub  sellist varandust, siis ole hea ja too see ka teistele imetlemiseks. Lisa juurde,  kes oli tegija või millisest perest, talust ese pärit on.
Ootan käterätte aprillikuu jooksul.  Need võib viia ka Lümati ja Alatskivi raamatukogudesse.
Küsimuste korral helista Pala raamatukokku, tel. 773 4505.

reede, 16. märts 2018

Kohtumine kirjanik Reeli Reinausiga

Reeli Reinaus
Reeli Reinaus on sündinud 1977. aastal Keilas. Lõpetas 1996. aastal Kohila Gümnaasiumi ja 2002. aastal Tartu Teoloogia Akadeemia. 2007. aastal kaitses Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal (magistritööd teemal „Enesepresentatsioon virtuaalses kogukonnas sünnituslugude ja perekooli foorumi kommentaaride näitel”). Töötanud Tartu Ülikoolis ja Eesti Kirjandusmuuseumis ning on olnud Tartu Teolooga Akadeemia lepinguline külalisõppejõud.
Reeli Reinaus tuli lastekirjandusse 2008. aastal jutustusega „Saladuslik päevik”. Sestpeale on temalt igal aastal ilmunud üks-kaks laste- või noorteraamatut. Tänaseks on tema kontol koos paari täiskasvanutele kirjutatud teosega üle 20 raamatu. Ligi kümneaastase kirjandusliku karjääri jooksul on märgata kirjaniku jõudsat arengut sisulisuse, süvenemise ja läbitöötatuse suunas. Reeli Reinaus tabab hästi eeldatava lugeja maitset ja vajadusi ja ning peab silmas ka tema vastuvõtuvõimet. Tema käes õnnestuvad ühtviisi laste argielu kirjeldused, probleemromaanid noortele, kriminullid ja müstikaga pikitud põnevuslood. Märkimist väärib autori püüd lugejat ka harida, olgu küsimuse all siis üleloomulikud nähtused, tegelaste väändunud väärtushinnangud või (eriti tihti) kõik rahvapärimusse ja ‑uskumustesse puutuv.

reede, 23. veebruar 2018

Kirjanduslik kohvitund

...algab neljapäeval, 1.märtsil kell 11.
Meenutame kirjanikku, kes oma mälestusteraamatus "Maast madalast" on öelnud:
"Sündisin minu põlvkonnale paljutähenduslikul aastal. Luuletaja ütleb: "Ja kes oleks see meist, kes ei teaks - kahekümne neljas veebruar tuhat üheksasada kaheksateist!"
Jah, iseseisev vabariik oli välja kuulutatud, aga kui mina nädal hiljem sündisin, olid "va sakslased" maa okupeerinud. Sõda, nälg, revolutsioon, okupatsioon, püksirihma pingutamine eelnes ja kaasnes mu sündimisele, järelkajad ei vaibunud niipea."
3.märtsil 1918.a. sündis Silvia Rannamaa. Ta elas pika elu ja lahkus meie hulgast 89-aastaselt 19.aprillil 2007.a.
Tema kirjanduslik looming ei ole eriti ulatuslik, kuid sellele vaatamata kaalukas. Diloogiaga "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963) taaselustas ta eesti tütarlasteraaamatu traditsiooni. Raamatuid on korduvalt välja antud ja tõlgitud paljudesse keeltesse, "Kasuema" ainetel on loodud film "Naerata ometi".
Ilmunud on veel muinasjutukogu "Nösperi Nönni natuke" (1977), loomajuttude kogumik "Väikese käpa jälg" (1985) ja 2 mälestusteraamatut - "Maast madalast" (1990)  ning "Ja vaimuvara ka" (1998). Kahes viimases avab kirjanik lisaks oma kujunemisloole ka huvitavamaid seiku ajastu ühiskondlikus ja kultuuriloolises elus.

Silvia Rannamaa
 
 
Fotod internetist
 
Olete oodatud meenutama!