teisipäev, 29. detsember 2015

Head uut lugemisaastat!


Miks tasub lugeda raamatuid?
Arvamused Pala Kooli 1.-6.kl. õpilastelt

1. Raamatust leiab tihti tarkusetera
2. Saab (kooli)tööks vajalikke materjale
3. Arendab sõnavara
4. Huvitav meelelahutus
5. Peletab igavust
6. Lugemine on tasuta lõbu
7. Saab õigekirja selgeks
8. Saab õppida soravalt lugema
9. Arendab mõtlemisvõimet
10. Õpetab kirjandit kirjutama
11. Arendab kujutlusvõimet
12. Õpetab maailma asjadest aru saama
13. Lugemine rahustab
14. Raamatutes on ilusad pildid
15. Võid õppida teiste eksimustest
16. Lugemine äratab sinus tundeid
17. Lugemine aitab probleeme lahendada
18. Võib muuta ellusuhtumist
19. Õpetab elus hakkama saama
20. Ei löö niisama aega surnuks

Kõik inimesed -palun  lugege ja palun olge rõõmsad!

reede, 18. detsember 2015

Koidu Lauri piltvaibad

21.detsembrist 22.jaanuarini saab Pala raamatukogus vaadata tartlanna Koidu Lauri imelisi piltvaipu,
 mis on loodud villaloorist ja heidest.
Piltidesse on vilditud lennukaid mõtteid, soove ja unistusi, lisatud ka veidi vigurit ja mõistujuttu. 
Villas on väge ja lumma, soojust ning lapsepõlve muretut meelt.

"Täiuslik hetk"

"Hoia, kaitse, õnnista"

"Soovide kaev"

Tule külastama!

esmaspäev, 30. november 2015

Urmas Vaino - mandalapiltide looja ja reikimeister

Kolmapäeval, 2.dets. kell 18 algab raamatukogus kohtumine Urmas Vainoga.
Näitusel 18 tervendavat mandalat - kuni 16.dets.


Küsimus Urmas Vainole raamatus "Tervendajate tarkuseraamat":
"Kuidas avastasid, et Sinu mandalatel on raviv mõju?"
Vastus: "Tundsin, kuidas mandala, mis mind vaimustas, avaldas mõju minu meeleolule. Meeleolu on seotud võnkesagedusega ning võnkesagedus mõjutab tervist. Lähedastele ning sõpradele ja tuttavatele näidates mõistsin, et pildid mõjutavad positiivselt ka neid. Hiljem on mandalaid tunnetatud ka pendli ja peopesaga ning ka nõnda nende mõju tuntud. Tervis sõltub emotsioonidest, see on ammu tõestust leidnud. Mandala aitab negatiivseid emotsioone muuta positiivseks ning nõndaviisi tervendada."

Urmas Vaino

Tule kuulama!
Müügil raamatud

Uusi raamatuid novembris

Ainult üks kord.  Jardin,A.
Ei mingeid illusioone.  Lovel,D.
Eluaegne.  Kadastik,M.
Hirmu ja õuduse jutud
Jaak Joala: kuulsuse ahelad.  Kilumets,M.
Kiivuse labürint.  Cassy,A.
Külgetõmme.  Dickson,F.
Kohtumine keskööl.  Tabit,S.
Minu lamp põleb: Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus
Saksa ajal sündinu.  Tootsen,T.
Sina, see tõeline.  Brentwood,L.
Tervendajate tarkuseraamat.  Lumiste,K.
Trellidega ristitud.  Kotšergin,E.
Tunnete püünis.  Dougan,K.
Tüdruk rongis.  Hawkins,P.
Lastele ja noortele:
Barutino.  Märka,V.
Francis Drake ja Uus-Hispaania mereröövlid.  Malam,J.
Kosmose atlas.  Dušek,J.
Kullamõistatus.  Widmark,M.
Lumememme jõulud.  Rusling,A.
Meisterdame jõuluks
Musthabe ja Kariibi mere piraadid.  Malam, J.
Pettsoni jõuluvanamasin.  Nordqvist,S.
Pika suka päkapikk.  Saar,O.
Renessansi kunstnikud
Talve saladused.  Brown,C.
Teeme ise jõulukaunistusi.  Lowy,D.

Hea meenutada...

....... toredaid kohtumisi möödunud raamatukogupäevade ajal.
Lasteaia lastega rääkisime kassidest, lugesime eri maade kasside (vägi)tegudest ja igaüks, kes on unistanud oma kassist, sai endale vähemalt ühe kiisu koju kaasa.

Kass, kes kõnnib omapead

Kohtumine Heli Künnapase ja Margit Petersoniga oli päikseline ja hingekosutav. Mõlemad naised oskavad oma energia ja vahetu suhtlemisega panna kuulajaid kaasa mõtlema ja omaenda ellu pilku heitma.
Raamatukogu külalisraamatusse kirjutasid oma soovid Pala rahvale

Heli Künnapas

Margit Peterson

Ernst Ennole pühendatud kavaga "Rändaja õhtulaul" käisime külas Alatskivil. Sepikoja Trahteris oli väga mõnus esineda - vanaema (Mare Nõmm) puges lausa kaminasse, et sealt oma lapselapsele Ernstile (Andres Menind) ja Gustav Suitsule (Meelis Soieva) õpetussõnu jagada.

Andres, Mare, Meelis

Muljeterohke nädal lõppes maaraamatukoguhoidja päevaga Palamusel. See oli väga tore sündmus.  Aitäh korraldajatele ja esinejatele!

neljapäev, 22. oktoober 2015

Naabritele külla

Alatskivi raamatukogu kutsel esineme Ernst Enno 140.sünniaastapäevale pühendatud loomingulise kavaga 
Alatskivil, Sepikoja Trahteris neljapäeval, 29.okt. kell 17


Kohtumiseni!

Tule kohtuma kirjanikega!

Kolmapäeval, 28.oktoobril kell 14 algab raamatukogus kohtumine kirjanike Heli Künnapase ja Margit Petersoniga.

Heli Künnapas on nelja väikese lapse ema, kirjanik, kirjastaja ja väiketalu perenaine. Ta on seni avaldanud viis raamatut: "Lõpupidu", "Homme on ka päev", "Tristan", "Tähtajaline elu" 1.osa; need kõik räägivad tänapäeva noorte inimeste probleemidest. "Minu ilus elu maal" on päevikuvormis teos autori pere rõõmudest ja muredest taluelu elades, paljusid asju nullist alustades ja uusi kogemusi saades. Lugejad on öelnud, et kirjanik tunneb tänapäevast elu selliselt, nagu see päriselt ongi.

Heli Künnapas perega

Tutvu Heli Künnapase blogiga: minuiluselumaal.blogspot.com.ee
Sel kuul on ta seal kirjutanud lugemise kohta: "Head ja õiged raamatud aitavad elus edasi. Aitavad iseenda sees edasi. Teiste mõtteid lugedes hakkad oma mõtteid edasi mõtlema. Nii aitavad raamatud oma mõtteid ja sisemist segadust selgeks mõelda."

Ka Margit Peterson on mitmekülgne inimene - kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, sotsiaaltöötaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. 

Margit Peterson

Oma loometeed alustas ta luuletuste avaldamisega. Esikkogu "Õitsvate pärnade alleel" ilmus 2011.a. Sel puhul kirjutas ajakirjanik Hille Kõrgesaar: "Kirjutasin aastate eest Margitist ja me saime sõpradeks. Olemuselt on ta heasüdamlik, siiras ja aus. Tema värssides on õrnust, mille taga võib aimata meeletut jõudu ja võimu. Ta on teistmoodi ja sellepärast teda armastataksegi." Romaan "Segavereline" räägib kaasaja pereprobleemidest, romaani "Rist teel" on nimetatud ka "nõiaromaaniks".
Margit Petersoni blogi: margitpeterson.blogspot.com.ee

Kõik kuulajad väga oodatud!

Murdsime pead ja meisterdasime

Teisipäevast neljapäevani käisime raamatukogus pead murdmas ja meisterdamas. Lahendasime ristsõnu, arvutasime, täitsime luuletustes lünki....
Meisterdasime ühiselt riiuli, kuhu panna kõige uuemad raamatud. Selleks kleepisime pappkastid tapeediga nii seest kui väljast üle, lasksime neil korralikult ära kuivada, tõstsime  need üksteise peale ja võiski raamatud sisse laduda. Taaskasutus on moes ja igaüks võib koduski mööblit meisterdada. Kleepimise juures meeldis meile tapeediliimiga mängida ja kätega paberit siluda.




Kindlasti vaatame edaspidi, kas meie oma riiulile on uusi raamatuid juurde tulnud.

kolmapäev, 23. september 2015

Õhtupoolik Ernst Enno loominguga

Pala raamatukogus
neljapäeval, 1.oktoobril algusega 16
"Rändaja õhtulaul". Ernst Enno 140.
Luule, muusika, katkendid M.Kõivu näidendist
"Las olla pääle".
Kaastegevad meie inimesed.
Ootame Sind kuulama!

Ernst Enno üliõpilasena

Luuletaja elukäik on seotud ka Pala vallaga - tema abikaasa Ella Enno (Saul) oli Kodavere köstri Joosep Sauli tütar. Ennode tütretütre Elin Toona mälestusteraamatus "Rõõm teeb taeva taga tuld" on ilusaid episoode Ernst Enno Kodaveres viibimisest.


kolmapäev, 9. september 2015

"Esimesed suled"

Kirkaid värve ja meeleolusid toob raamatukokku  Kerti Elsbeth Suntsi isikunäitus "Esimesed suled".
Noor autor tutvustab end nii: 
Olen  16 aastane Tartu tüdruk, lõpetan tuleval kevadel põhikooli.
Soovin edasi õppida Tartu kunstikoolis.
Olen nüüdseks sihikindlalt tegelenud kunstiga pool aastat.
Minu inspiratsiooniallikaks on olnud erinevate kunstnike tööd ja ümbritsev 
looduskeskkond.
See siin on minu teine näitus. Saate tutvuda minu selle suve kunstitöödega.
Minu tegemisi saab ka vaadata blogist: kertielsbeth.blogspot.com,
sinna lisan ka oma uusi kunstitöid.

abstraktsionism

kollaaž

Kerti Elsbeth portreedega

Palju loomingurõõmu ja visadust Sinu teekonnal, Kerti Elsbeth!
Näitus on avatud oktoobri lõpuni.

Uued raamatud septembris I

Alati isamees.  Harper,F.
Elu nagu kiirteel. Garwood,J.
Elu nagu õudusfilmis.  Brown,S.
Kutsuge ämmaemand.  Worth,J.
Lennuhirm.  Jong,E.
Lähivõtteks valmis.  Garbera,K.
Magus kättemaks.  Fielding,L.
Mineviku peegeldused.  Macomber,D.
Minu ämma ööelu.  Dontsova,D.
Parem kui šokolaad.  Roberts,S.
Saarel. Graves T.G.
Siidiuss.  Galbraith,R.
Tuhk.  Sigurdardottir,Y.
Tähtsad eluplaanid. Spielman,L.N.
Tülikas afäär.  Mann,C.
Õnnelik tänav. Marklund,L.
Ära mine iial tagasi.  Child,L.
Noortele:
Paberlinnad.  Green,J.

"Pudelimäng"

Aknalauanäitus laseb klaaspudelitel mängida värvi, vormi, suuruse ja valgusega.
 Pudelid on pärit Vainu talu kollektsioonist; koju jäi neid hoopis rohkem, kui meie kolmele aknalauale mahtus.



Looduslikku klaasi on kasutatud juba kiviajast peale. Kunstlikult loodud materjalina hakati klaasi kasutama kolmandal aastatuhandel eKr. Esimene klaasisulatus Eestis oli Hiiumaal Hüti klaasikojas (1628 - 1664). Üldse on Eesti aladel teada üle poolesaja klaasitööstuse. Üks suuremaid ja kauemtegutsenuid oli Rõika-Meleski peeglivabrik (1792 - 2005), mis toodi 1934 Tallinnasse. Seal toodeti kõrgetasemelisi klaasist ning kristallist tarbe- ja dekoratiivesemeid (Lorupi klaas). 
Üks Eesti tuntumaid klaasikunstnikke Ivo Lill on vastanud  intervjuus ajalehele "Pealinn" 29.nov. 2014 küsimusele "Kas klaas on sulle ka rikkust toonud?" järgmiselt: "Klaas teeb rikkaks iga inimese, kes viitsib temaga mässida. Klaas annab vaimses mõttes niivõrd palju, lisaks juhib ta väga palju su elu. Minuga on nii, et kui klaasiga tegelemise ajal halbu mõtteid mõtlen, läheb ta puruks. Ja see on alati nii. Inimesed, kes minu töid soetanud või kingiks saanud, on väitnud, et need mõjuvad teraapiliselt, rahustavalt."

Näitust saab vaadata oktoobri lõpuni.
Vaata Sinagi maailma läbi värvilise klaasikillu!

reede, 4. september 2015

Uued raamatud augustis

Hall mägi.  Grisham,J.
Kes tapaks lohe.  Persson,L.G.W.
Kleidivaras.  Evans,N.M.
Kolmekümne sarga saar.  Leblanc,M.
Kurtide linna ööbik.  Rendell,R.
Litsid.1.  Sander,M.
Lui Vutoon.  Kõomägi,A.
Maja mineviku tänaval.  Saar,K.
Mees puukastis.  Ernits,M.
Minu Uganda.  Saetalu,S.
Rist teel.  Peterson,M.
Samovar šampanjaga.  Dontsova,D.
Uuem kirjandus.  Kaus,J.
Vee peal.  Ruitlane,O.
Võõrad majas.  Karja,S.
Lastele ja noortele:
Gibraltari laevakoerte ühing.  Püttsepp,J.
Lootuse õunakook.  Fitzgerald,S.M.
Mis mulle meeldib.  Oll,S.
Nümfid.  Montpellier`legend.  Luhtanen,S.
Printsess. 3.r.  Cass,K.
Bert ja rambipalavik.  Olsson,S.

Raamat kodukandi elust

Assikvere külapäeval augustikuus esitleti Assikvere Haridusseltsi väljaannet "Assikvere piirkonna elust 20.sajandil". Raamatu koostas Helgi Vaga, toimetas Merle Müür, konsultant Tõnis Türna.
Raamatu saatesõnas ütleb koostaja: "Käesolev trükis on katse säilitada tulevastele põlvedele killuke Assikvere piirkonna elust ja inimestest eelmisel sajandil. See ei pretendeeri täielikule tõele. Ajalugu koosneb dokumentidest ja inimeste mälestustest ning need kokku annavad meile mingi pildi minevikust. Inimloomusele on omane õppida ja mäletada minevikku läbi emotsioonide ja läbielamiste. Käesolev trükis põhineb eelkõige inimeste meenutustel ja säilinud piltidel."


 Raamatu esikaant ehib foto Iite männist  - ohvrimänd, mis kasvab keskaegsel külakalmistul. Puu kõrgus on 12 - 14 m, ümbermõõt rinna kõrguselt 2,5m. Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivis on männi kohta järgmine teade:  "Iite mänd, Assikvere e Veiksra mänd asub Veiksra talu maal. Neid oli seal kaks, kuid teine raiuti maha ja mees, kes maha raius, sellega juhtus igal aastal õnnetus."
Ka Assikvere Hiiemäge on mainitud paljudes folklooriteadetes. Olevat mäel olnud kaev ning seal käidi ristiusku maha pesemas. Ka olevat sealt kaevust tulnud vaimud ümbritsevaid maid õnnistama.

Raamatus on püütud anda ülevaade piirkonna taludest 20.saj. esimeses pooles ja mis neist tänaseks saanud on. Huvitavat lugemist jätkub nii kohalikele elanikele kui ka teistele huvilistele.

Raamatut saab laenutada Pala raamatukogust, selle saab endale ka osta.



reede, 31. juuli 2015

Uued raamatud juulis

Esimene öökülm. 2.r.  Allen, S.A.
Hingevõlg.  Tohvri,E.
Katki.  Lall,T.
Lõhnakoguja.  Tessaro,K.
Tähtajaline elu. 1.r.  Künnapas,H.
Täna on täna ja forever on forever.  Karu,M.
Vaikne suvi vanaema juures.  Mikweldt,J.

2 puhkusekildu Hiiumaalt

Läbi kadakametsa Sääretirbi poole
Kassarimaa
"Peab väga kaugele Kassarimaa eluruumi sisse tungima, kui jõutakse alles Esikülasse. Peab väga palju edasi tungima, enne kui jõutakse igivana pukktuulikuni, mida ka pukkveskiks kutsutakse.Siit hakkab kerkima kõrge Kassari mägi, mille kohta isegi lennukilt võib öelda, et see on mägi. Kassari mäelt, sealt ulatub silm 
mereavarusteni, üle laidude, üle Saarnaki ja Hanikatsi peaaegu Koguvani välja. Saaremaa rannatriipu pidi liigub pilk aina paremale, üle Jaani kiriku torni, üle Piibunina ja Telliskivi rahu ning Sääretirbi kuskile rahutuks tegevalt hingihkava ja hunnitu viikingvileda veevälja väljamõtlemata vaalsinasse. (Issand, kui ilus tuli välja!)"
                    V.Panso "Naljakas inimene"

"Muusikamajakad" Tahkuna tuletornis. A.Pärt ja G.Kantseli-80

Esines Reval Ensemble, dirigent Andrus Kallastu. 

Lugematutest kildudest kokkukleebitud puhkusemosaiik annab energiat ja mõtteid uueks tööaastaringiks.


esmaspäev, 29. juuni 2015

Uued raamatud juunis

Cornwalli armulugu.  Fenwick,L.
Eesti mõttemaastikud. Ööülikooli vested.
Joonista valgus.  Lion, Lea Dali
Kuldne puur.  Väester,S.
Kuldsest puurist välja.  Väester,S.
Leegion 1942 - 1945.  Ojalo,H.
Lenda minuga.  Tammert,K.
Marie Underi "Sonetid"
Minu Eesti 3.  Petrone,J.
Minu nimi on Maryte.  Šlepikas,A.
Mäleta mind sellisena.  Durrant,S.
Pimeda mehe aiad.  Riismaa,K.
Prussakad.  Nesbo,J.
Pärandus.  Lember,I.
Reisikirju.  Jüssi,F.
Viienäpu.  Zalite,M.
Väike suverapsoodia.  Laidla,S.
Lastele ja noortele:
Me hakkame käima: tüdrukute jutud.  Miles,L.
Me läksime lahku: tüdrukute jutud.  Miles,L.
Tallinna vanalinna kummitusmajad.  Juske,J.
Uku, kaelkirjak ja elevant.  Annus,E.
Une-Mati uued udujutud.  Vilep,H.

Raba kaug- ja lähivaates

Augusti lõpuni on raamatukogus võimalus saada looduselamust Urve Sulgeri pastellmaale vaadates. Urvele  on rabaradu kõndides muljet avaldanud nii kevadine õitsev kui sügisene värvivaesem maastik. Mõttes võib kuulda sookurgede müstilisi hääli ja kotka tiibade vihinat... , kujutleda end marjakorvi täitmas või kanarbikku kimpu seadmas...
Soovõhk
 
Tedremäng
 
Rabajärv
 
"Raba on kui tuhandete aastate vanune elusolend, kelle keha on iseenda raskuse all kortsu vajunud. Nendes kortsudes ehk kurdudes helgivad laugaste read. --- Rabas hangivad samblataimed oma toitained mitte mullast, vaid sademeveest, ja moodustavad kasvades juurde turvast.---
Raba elustik on meie teiste looduslike elukooslustega võrreldes taime- ja loomaliikide poolest vaene. Seda enam äratavad need vähesed liigid tähelepanu. Taimedest leiad siit otsekui valgetest vatitupsudest õisikutega tupp-villpead, tugevasti ja eriliselt lõhnavat valgeõielist sookailu, putukatest toituvat kleepuvate lehtedega huulheina. Lindudest meeldib üksildastel rabasaartel pesitseda ühel meie suurimatest kotkastest - kaljukotkal, suurimal kanalisel - metsisel ja suurimal kakulisel - kassikakul."  H.Relve. Eesti looduse vägi.
 
Aitäh Urvele meid rappa meelitamast!


kolmapäev, 20. mai 2015

Kaks kevadist päeva Lätimaal

15.-16.mail oli mul tore võimalus ühineda Tartumaa raamatukoguhoidjatega nende Läti-reisil.
Reedel vaatasime ringi Riias - imetlesime linna juugendkvartali arhitektuuri, jalutasime vanalinnas ja saime osa kultuurielust. Põnevaim oli aga käik Valguse Lossi - uude Läti Rahvusraamatukokku Daugava kaldal. Palee (arhitekt Gunars Birkerts) on pälvinud üle maailma suurt tähelepanu kui üks huvitavamaid viimasel ajal Balti riikidesse ehitatud hooneid. Gunars Birkerts on projekteerinud 18 raamatukogu. Tema töid peetakse väliselt ekspressionistlikeks ja seest funktsionaalseiks. Nii tunduski Valguse Lossi sisekujundus minimalistlik - valgus ja selle peegeldused.


Kuigi raamatukogu kasutajaist suurem osa on õppejõud ja tudengid, püütakse kogude ja teadusmaterjalide vastu äratada laiemat huvi. Nii on raamatukogus ka lasteosakond.

Raamatukogu pole ainult lugemispaik - see on kujunemas suureks konverentsi- ja kultuurikeskuseks.

Õhtune Riia jättis peatänavate melu, tänavamuusikute ja lilleliste parkidega tõelise suurlinna mulje.
Maainimestele meeldivad loomad - linnas näeb neid rohkemgi kui kodukülas

Laupäeval käisime Ogre raamatukogus, kus direktriss andis põhjaliku ülevaate Läti rahvaraamatukogude töökorraldusest ja igapäevaelust.   Lielvardes tutvusime kohalikus muuseumis ja pargis Läti rahvuseepose "Lacplesis"  loo ja selle kirjapanija Andrejs Pumpursi elukäiguga. Saime oma käega tunnetada Lielvarde vöö maagilist mõju.
Paljude rahvaste vanades vöökirjades ja kirjamärkides on märgatud ühiseid ornamente - küllap oli maailm kunagi ühtsem kui oleme teadnud. Liivi vööde fenomen on see, et nii keerukat mustrit pole kuskil säilinud. Eriti unikaalne on Lielvarde vöö - rahvariide element, mis sisaldab teavet ruumi ja läti rahva päritolu kohta. Ühes vöös on kuni 22 mustrit (ornamenti): jumala märk, Mara märk, Laima märk, kaevu märk, päikese märk, õnne rist, Jumis, elu märk, risti rist jt. Punasest lõngast ja valgest puuvillasest lõimest kootud vöö on muutunud tänapäeva müütide aluseks vöö iidse päritolu kohta, selle ornamentidesse on kootud eriline kosmiline kood.
Tagasitee viis meid keskaega Turaida kindlusemüüride vahel.

Toreda reisi viimane külastus oli Valga raudteejaama Ränduriraamatukogu. Leidus seal meilegi huvipakkuvat kaasavõtmiseks ja lugemiseks.
Aitäh reisi korraldajale Hele Ellermaale ja giid Einar Nõmmele
Fotode autor Anne Toome

reede, 8. mai 2015

Ootame külla kirjanik Ilmar Tomuskit

Ilmar Tomuskile meeldib oma raamatutegelaste elu jälgida pikema aja jooksul. Nii kasvavad mitmes teoses koos lugejatega suuremaks kunagised väiksed kriminalistid Kribu ja Krabu ning uudishimulikud ja ettevõtlikud vennad Volli ja Johannes. Lugejal on hea kohata juba tuntud tegelasi, aga nende kõrval tuttavaks saada ka salapärase Nuustikuga või kaasa elada Mauno saladuslikule kadumisele.
Küllap seetõttu valisidki lapsed 2014.a. kõige populaarsemaks lastekirjanikuks just Ilmar Tomuski.


Kirjanik tuleb Palale külla kolmapäeval, 13.mail kell 13.
Kohtumine toimub kooli saalis.
Kõik huvilised on teretulnud!

teisipäev, 28. aprill 2015

Kogumine rikastab elu

Kollektsioneerimine on tegevus, mis meeldib nii noorematele kui vanematele inimestele. Teatud kindlaid esemeid kogudes ja neid uurides täiendad oma teadmisi nii ajaloos, kunstis, teaduses kui paljudel teistel aladel. Aja jooksul on populaarsemad kogumisobjektid  muutunud, nii nagu kogu elugi. 30 aastat tagasi ei olnud võimalik koguda telefonikaarte, küll aga tikutoosietikette või ümbrikupilte.
Mida kõike kogutakse? Rahvusvahelist keelt kasutades mõned teemad:
BIBLIOFIILIA - raamatute kogumine
BONISTIKA - paberrahade kogumine
EKSLIBRISTIKA - eksliibriste e. raamatuviitade kogumine
FALERISTIKA - rinnamärkide, medalite kogumine
FERRIDROMOFIILIA - raudteede sõidupiletite kogumine
FILATEELIA - postmarkide ja muude postimaksevahendite kogumine
FILLUMEENIA - tikutooside ja nende etikettide kogumine
FILOFOONIA - heliplaatide kogumine
FILOKARTIA - piltpostkaartide kogumine
FROMOLOOGIA - juustupaki etikettide kogumine
KALENDRISTIKA - kalendrite kogumine
KOFROKARTIA - turismi reklaamkleebiste kogumine
KOPOKLEFIILIA - võtmehoidjate kogumine
LEBELISTIKA - kleebiste ja etikettide kogumine
LOTERISTIKA - loteriipiletite kogumine
NUMISMAATIKA - müntide kogumine

Aivo Pilt kogus lapsena nätsupabereid

Esimese tikutoosi leiutas 1892.a. John Pusey, kes müüs oma patendi hiljem firmale "Diamond Match Company". Sellest ajast alates on tikutoosid ja nende etiketid võitnud suure populaarsuse, seda eriti reklaamikandjatena. Varem olid tikutoosid valmistatud õhukesest vineerist ja kandsid liimitud etikette, 1970. a-tel hakati papist toosidele etikette trükkima. Koos sellega kadus tootmisest ka erinevate etikettide rohkus.
Varasemad tikusildid on täiesti omaette nähtus. Enamik neist kandis mingit sotsiaalset sõnumit, nagu "Ära hüppa vette tundmatus kohas!", "Paljastage röövpüüdjaid!" või "Vee sattumine elektriseadmetele on ohtlik!"  Reklaamiti ka kauplusi, firmasid, kultuuri- ja spordisündmusi, kaubamärke jne.

Perekond Kangro kogu harib vaatajat nii üldkultuuriliste kui päevakajaliste teemadega

Eesti rahvarõivaid

Tallinna tuulelipud

Väljapanekuid saab raamatukogus vaadata mai lõpuni.


teisipäev, 24. märts 2015

Eduard Vilde 150

Kes aitasid 12.märtsil Vildet tabada?

Assikvere Külateatri näitlejad Anu Värk, Merle Müür, Mare Nõmm, Meelis Soieva, Andres Menind ja Ilmar Lamp esitasid stseene romaanist "Mäeküla piimamees" ja humoreski "Kuida unenäod täide lähevad".
Stsenarist ja lavastaja Ülle Meos.

Vilde elukäiku ja loomingut aitas Anu Saulil lahti rääkida Musta mantliga mees, kes  Vilde ühe varasema  tegelaskujuna tundis hästi nii kirjanikku kui tema loodut. Kaabut kannab Raivo Ojakivi.

Mare Lee Hamer andis väga huvitava ja põhjaliku ülevaate Vilde ajaloolise triloogia "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet" tagamaadest ja tegelaskujudest.

Kindlasti aitab Vildet üsna põhjalikult tabada näitusse süvenemine ja sealt avastatud raamatute lugemine.

Kõige peenemaid nüansse saab avastada luubiga.
Näitusele tõid ajalooga raamatuid, tarbeesemeid ja maale Ülle Meos, Reet Kuusik, Helgi Vaga, Tiiu Tinni ja Anu Saul.
                                                     Fotode autorid Aivar Kokk ja Alan Raudmäe.
Tule Sinagi Vildet tabama!

teisipäev, 10. märts 2015

Eduard Vilde 150

Neljapäeval, 12.märtsil kell 16
Pala raamatukogus

"Vildet tabamas"

Näitemänguline ülevaade
Eduard Vilde elust ja loomingust.

Kaastegev Assikvere Külateater.

Avatud raamatu-, foto- ja ajalooliste esemete näitus.

Tule Vildet taasavastama!

reede, 30. jaanuar 2015

"Magus elu". Šokolaadipaberid Enely Kasemägi kogust

Enely on šokolaadipabereid kogunud 30 aastat, seepärast pole imestada, et neist üsna suure näituse kokku panna sai. "Kalevi" toodangu näidiseid on kõige rohkem, esindatud on "Laima" ja kõik tuntumad firmad, kelle magusat poelettidelt leiab.


Nii mõnelgi raamatul on oma šokolaad.



Head lugemist ja maiustamist!