teisipäev, 10. november 2020

Uusi raamatuid oktoobris

 Abielu viies päev. Traat,M.

Arm. Olafsdottir, A.A.

Artur Sirgu elu ja surm. Muuli, K.

Depeche Mode. Žadan,S.

Elav planeet. De la Bedoyere, C.

Hakitud kalamari. Rästa,S.

Januse kivi. Griffiths, E.

Kaika Laine. Legend jääb elama. Kudu, R.

Kaks suudavad saladust hoida kui üks on surnud. McManus, K.

Kolmas hääl. Börjlind, C.

Konstantin Päts. Vang nr 12. Pool, V.

Kuradi ja mere vahel. Adolfsson, M.

Kurja loomus. DÀndrea, L.

Kõnnuküla. Jackson, S.

Laululindude ja madude ballaad. Collins, S.

Ludlaw daamide ühing. O`Loughlin

Lumelinnu surm. Sepp, E.

Macbeth. Nesbo, J.

Minu elu uhkemad loomad. Relve, H.

Minu Haapsalu. Vallik, A.

Minu varia. Vahula, M.

Mägrad hernes. Mutt, M.

Nine Elmsi mõrvar. Bryndza, R.

Nohik. Jakimenko, M.

Olümpia Miškad. Leini, T.

Paha tüdruk. Vargas Llosa, M.

Perifeeria kangelased. Kõomägi, A.

Puhas mäng. Jansson, T.

Põues on palanguid, põskedel õhtuse paitus. Kangro, B.

Raamatukogu telefoniputkas. Lucas, R.

Rabasaar. Tinnuri, U.

Selle kevade tervitus. Luik, V.

Tartu 1971 - 1983. Voolaid, J.

Testament. Wähä, N.

Tuhkatriinud. Ohlsson, K.

Tulusad tutvused. Leon, D.

Tuul polnud enam kellegi vastu. Pihelgas, C.

Veealuse maailma õhtuõpik.

Väike nurgapood. 2.r. May, N.

Üks väike valge sulg. Roomets, L.

Lastele ja noortele:

Allikahaldjas. Sepp,T.

Harry potter ja saladuste kamber (2.aasta). Rowling, J.K.

Meie lapse linnuraamat. Mägi, M.

Rahvas. Pratchett, T.

Vapper siil. Tomusk, I.

Hundikoopas. Starobinets, A.

Kapten Aluspüksi seiklused. Pilkey, D.

Karu ja klaver. Litchfield, D.

Kõhu mäss. Koch, H.

Kõik isad teevad pannkooke. Tomusk, I.

Mure muredega. Rooney, R.

Onu Volgi tarkuseraamat. Volkonski, P.

Meeleolukas kohtumine Ott Kursiga

 Kohtumine emeriitprofessor Ott Kursiga oli hariv ja huvitav. Sisukalt ja erialale pühendunult elatud ellu mahub palju erinevaid tegevusi - teadustöö, raamatute kirjutamine, reisimine, keelte õppimine ja palju muud. Autor kinkis raamatukogule oma koostatud teoseid:

Ekslemisi Euraasias. Ilmamaa, 2014

Elusid ja eluruume. Ilmamaa, 2009

Rajamaade rahvaid. Ilmamaa, 2006

Pent Nurmekund - keeletark ja õpetaja. Eesti keele Sihtasutus, 2014

Eesti maateadlasi 6. Uudo Pragi. Tartu Ülikool, 2016

Ann Marksoo 70. Tartu Ülikool, 2000

Maateadusest Eestis. Õpetatud Eesti Selts, 2007

Maailm, Euroopa ja Eesti. Tartu Ülikool, 1999

Aitäh!




esmaspäev, 26. oktoober 2020

Külla tuleb Ott Kurs

 


Ilmametsa talus Rüütli külas Ranna vallas 1939.aastal sündinud geograaf ja etnoloog, TÜ emeriitprofessor Ott Kurs on oma mälestusteraamatus "Laugemaa laps" kirjeldanud oma lapseea tunnete ja pere igapäevaelu kõrval põhjalikult tollase Kodavere kihelkonna olustikku ja sündmusi.

Raamatule ilmub mitu järge autori järgnevate  eluperioodide kohta.

Kohtumisele Ott Kursiga tasub tulla kõigil, kes tunnevad huvi ajaloosündmuste ja inimsaatuste seose vastu.

esmaspäev, 12. oktoober 2020

Raamatukogust metsa!

 


Kõik huvilised on oodatud! 

Minna saab ka ühistranspordiga. Bussiring algab 10.45 Pala kultuurimaja juurest ja teeb ringi kõigis piirkondades. Oma tulekusoovist anna 16.oktoobriks teada kohalikus raamatukogus.

Kohtumiseni!


Roosid sügise rõõmuks!

 TÕN-i õpitund möödus meeleolukalt sügisvärvide ja teetassi seltsis.

Aitäh osalejatele!                                                            















Koos on tore!

reede, 2. oktoober 2020

Vahtralehtedest roosiks

 Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) raames toimub 7.oktoobril üle-eestiline sündmus "Õpitund".

Osa võtma on oodatud kõik täiskasvanud, kes sooviksid midagi uut õppida.

Kas Sina oled kunagi vahtralehtedest roose meisterdanud?

See on imelihtne, tulemuseks aga kirev sügismälestus.

Loodusemees Hendrik Relve on öelnud: "Vahtral on sügisel sünnipäev!" Ta on selleks ajaks selga pannud kõige ilusama kleidi.

Tule Sinagi kolmapäeval, 7.oktoobril kell 10.30 Pala raamatukokku, et üheskoos sügise sünnipäevaks roose kimpu köita!

Kui Sinu kodu lähedal on vahtrapuu, võiksid lehti kaasa võtta, kuid neid on piisavalt ka raamatukogus ootamas.

Fotod internetist


                                                                                     


Kohtumiseni!

neljapäev, 10. september 2020

"Kirjanduslik kohvitund"

 Hooaja esimene kohvitund algab teisipäeval, 15.septembril kell 11. 

Lähme koos lapsepõlve muinasjutumaale kunstnik Siima Škopi (1920 - 2016) illustreeritud raamatute seltsis.

Tema imeilusad pildid Lumivalgekesest, Pöial - Liisist, Okasroosikeset, Cosette`st ja paljudest teistest on kaunistanud mitmete eestlaste põlvkondade lapsepõlve.

Siima Škop lõpetas Tallinna Tarbekunsti instituudi graafikuna ning töötas aastaid plakatite kujundajana. Meelepärasem tegevus selle kõrval oli raamatute illustreerimine ja portreede joonistamine. Ta on pilte loonud rohkem kui 50 raamatule - peale muinasjuttude ka täiskasvanute raamatutele.

 Kunstniku abikaasa oli Viktor Mellov (kirjanikuna Andres Vanapa). 

Poeg Oleg Mellovist sai arhitekt., tütar Zoja Mellovist näitleja.

Fotod internetist

Siima Škop

Andres Vanapa ja Siima Škop

                                                                              Siima Škop


                                                                                       

 Kõik huvilised on oodatud!


esmaspäev, 15. juuni 2020

Aitäh, kirjanik Erik Tohvri

Kirjanik Erik Tohvri (Hans-Erik Laansalu) elutöö on tehtud. Ta lahkus meie hulgast 87 aasta vanusena 12.juunil. 

Lugejad armastasid teda ja tema neid. Vastus ajakirjanik Andrus Tohveri küsimusele: "Miks lugejad teid ikkagi armastavad?" kõlas nii:
 "See on minule olnud ka üsna suur üllatus. Ma olen tõesti seda armastust tundnud ka päris füüsiliselt. Ma olen käinud raamatukogude kutsel kohtumas lugejatega 138 korda üle terve Eesti. Seal siis lugejate tähelepanu avaldub. Ma olen väga palju häid sõnu saanud kuulda."


Foto internetist

Pala raamatukogu külastas kirjanik koos abikaasa Alvinaga 2007.a. 31.mail. Kuulajaid oli nii Palalt kui Alatskivilt. 

Foto internetist

Kohtumist jäid külalisraamatusse meenutama read:
"Inimese elus võib ette tulla mitmesuguseid üllatusi. Üks tabas mind täna Pala raamatukogus, kus oli minu 97.kohtumine lugejatega. Nii palju erudeeritud ja heatahtlikke lugejaid pole minu kohtumistel just tihti osalenud. Aitäh koosveedetud tundide eest! "


Aitäh, kirjanik Erik Tohvri!

neljapäev, 27. veebruar 2020

Uusi raamatuid veebruaris

Head käed ja head jalad. Luke,S.
Heas usus. Leon,D.
Hunditalv. Ekbäck,C.
Kilplased globaliseeruvad. Pärn,P.
Kirsi otsib meest. Nightingale,T.
Klaaskuppel. Plath,S.
Koolmekohad. Griffiths,E.
Linnulaegas. Malerman,J.
Loo. Koo. Rõõmusta.
Lubaduste lennurada. Fisch,K.
Lõvi. Brierley,S.
Mikael Karvajalg. Waltari,M.
Minu Tartu. Räpp,L.
Nullpunkt. Horst,J.L.
Poliitiline daamikinnas. Jõerüüt,J.
Poola poisid. Mudlum
Puude ja põõsaste vormilõikus. Beltz,H.
Pärlikasvandus. Marklund,L.
Sõnad sügavas sinises. Crowley,C.
Teismelist tabamas. Bühre,P.
Tiit Pagu. Kross,J. LRk 1-3
Tüdrukune. Uus,E.
Ärevil inimesed. Backman,F.

Lastele ja noortele:
Asja lood on sellised. Saluste,M.
Kes tahab saada kummituseks? Tomusk,I.
Me kasvasime Maal. Peterson,T.
Olid kord võlurid.2.r. Cowell,C.
Sipsik. Raud,E.
Tagasi sadulasse. Sepp,E.
Teedu ja Peedu hämmastav muinasjuturaamat. Havukainen,A.
Tuhande tähe saar. Karinsdotter,E.
Ühe äpardi päevik. 13.r. Kinney,J.

Siiri Jürise portreemaalid

Märtsikuu lõpuni saab Pala raamatukogus vaadata Raatvere küla juurtega noore kunstniku Siiri Jürise portreemaale.
Kunstnik lõpetas Tartu Ülikooli maaliosakonna 2017.aastal. Ta on Tartu Kunstnike Liidu liige. Näitustel osaleb 2012.aastast. Alates oma bakalaureusetööst on ta korduvalt pöördunud portreemaali juurde, tundes huvi inimese ja tema meeleolude ning seisundite kujutamise võimaluste ning võimalikkuse vastu, seades sealjuures kahtluse alla ka selle maaližanri traditsioone.
Olete oodatud näitust vaatama!

Autoportree. Foto: Anu Saul

Siiri Jüris ateljees. Foto internetist

neljapäev, 30. jaanuar 2020

Kirjanduslik kohvitund 4.veebruaril kell 11

Kutsun kõiki huvilisi osa saama kohvitunnist, mis on pühendatud Eesti kirjanduse suurkujule Jaan Krossile.
Luulesse tõi ta vabavärsi.
"Riimitud värss on laevasõit jõgepidi
vabavärss meritsi
kõige rikkamad sadamad
asuvad jõgede suudmeis."
Oma romaanide kangelaste valikuga on ta kaardistanud Eestimaa aja- ning kultuurilugu, tõmmates aastasadade tagustest sündmustest paralleele tänapäeva. Teda huvitab kõige rohkem inimese käitumine ja siseheitlused ajaloo poolt määratud olukorras.
Jaan Kross on avaldanud  kultuuri- ja kirjanduspublitsistikat ning vahendanud eesti keelde luulet, proosat ning näidendeid.
Ajaloo kulg tõi ka Jaan Krossi elulukku palju järske pöördeid, kuid kirjandus ja kirjutamine olid temaga igal ajal.
"Kultuuris peab olema teadmine: keegi kirjutab kusagil ikka. Kirjutab ka siis, kui ei tule mõtet või kui teised on ajutiselt taas rivist väljas.Ka siis, kui pasun hüüab viimsepäeva Noa laevale. Sel ilusal hommikul läheb üks mees oma laua juurde ja naelutab end selle taha nagu ristile ja jätkab pooleliolevat peatükki. Ja ta teab, mida ta ka homme ja ülehomme kirjutab. Olgu või vee all."
 Jaan Undusk

Jaan Kross ja Ellen Niit
Foto internetist

Uusi raamatuid jaanuaris

Elluärkamise suvi. Cloyed,D.
Leskede klubi 4.osa. Kadunud asitõend.  Veem,E.
Suik ja sillerdus.  Kareva,D.

Lastele:

esmaspäev, 6. jaanuar 2020

Kirjanduslik kohvitund 09.01. kell 11

Head uut aastat kõigile raamatusõpradele!
Alanud aasta toob endaga kaasa mitmeid algatusi ja väljakutseid nii kirjandus- kui muudel elualadel.
Üks neist: Luunja vald on kuulutanud 2020.aasta Henrik Visnapuu aastaks. Sellega soovitakse austada ja tutvustada sealkandis elanud ja Eesti kirjanduslugu oluliselt mõjutanud luuletaja ja ühiskonnategelase loomingut ja elukäiku tema 130.sünniaastal. H.Visnapuu elu najal saab ära rääkida Eesti noorukese riigi ja kõrgkultuuri tekkimise ja kujunemise loo. Jälgigem reklaami, et kavandatud ettevõtmistest osa saada.
Meie raamatukogu selle aasta esimene "Kirjanduslik kohvitund" on samuti pühendatud Henrik Visnapuule. See algab neljapäeval, 9.jaanuaril kell 11.
Seekord on kavas ka väike meisterdamistöö, nii et prillid võiks kaasas olla.
Olete kõik oodatud!

"Henrik Visnapuu kohta on korduvalt öeldud, et tema oli poeet juba sünnipäralt. Talle oli antud võime kehastada sõnas aimdust, tunnet ja igatsust, sütitada vaimustusega ja panna koos endaga kannatama. ta kuulub kahtlematqa meuie luuleklassikute esiritta, seda mitte üksnes oma poeetilise pärandi ulatuse, vaid ka nende väärtuste tõttu, mis luuletundlikku lugejat võiksid veel nüüdki vapustada. Ajapaatina ei suuda varjata Visnapuu laulude elamusküllust, poeet kui ukse paotaja tundmatusse jääb meilegi paljus kaasaegseks." H.Peep

Foto internetist

-Kõik meie oleme varsti vaid nimed
muistendis, maalis ja raamatus.
Viirastuslik, mõttehull, saamatu -
järelmaailmale loomingu ime.
                                H.Visnapuu