teisipäev, 23. detsember 2014

Häid pühi!


Heade soovide pärituul ja raamatud
viigu teid kaunisse jõuluaega ja
rõõmurohkesse uude aastasse!

reede, 12. detsember 2014

Postkaardid jõuludeks ja uueks aastaks

Postkaardid on nagu aja peegeldus - neisse on talletatud eri aastakümnete pere ja kodu väärtushinnangud, mood, tehnikasaavutused, kunstistiilid ja palju muud. Vanu kaarte vaadates ning neile kirjutatud soove lugedes tulevad meelde olnud ajad,  inimesed ja sündmused...


 Kaardid, mis on saadetud Reet Kuusiku, Aivo Pildi, Helin Raudmäe ja Anu Sauli peredele.


Päkapikud ja jõulu (nääri)vanad.


Ei puudu ka viisnurgad ja raketid.

Postkastist leitud ümbriku avamise põnevust ei asenda e-kaardi avamise klõps!

Uued raamatud novembris

Agatha Raisin ja Eveshami imetegija    Beaton,M.C.
Ausammas.  Kull,A.
Bridget Jones: poisi järele hull.  Fielding,H.
Eesti rekordite raamat.
Kunas kodu saab valmis.  Seppel,L.
Leitud.  Bossi,L.
Minu Berliin.  Davidjants,J.
Minu Ghana.  Aoude,E.
Minu viimane raamat.  Kasemaa,A.
Muretu.  Nesbo,J.
Nurka aetud.  Haynes,E.
Pariisis peidus.  Gantz,C. 
Postkaardid minevikust.  Willett,M.
Sonja viimane soov.  Hellberg,A.
Tartumaa Ilp ja tema "sulased".  Kull,M.S.
Terendus 38.  Westö,K.
Tüdruk mäelt.  Ernits,M.
Uneliivamees.  Kepler,L.
Verevermed.  Sajo,M.

Lastele ja noortele:
Kassikõnd.  Lotus,D.
Koju.  Koff,I.
Koolimõistatus.  Widmark,M.
Kuldne Lurich.  Keränen,M.
Päkapikk on detektiiv.  Banhard,E.
Rudolf aitab jõuluvana.  Hanna,V.
Safranimõistatus.  Widmark,M.
Sobimatu.  Skovron,J.
Suur Tõll.  Kivirähk,A.
Lennujaama lutikad ei anna alla.  Look,K.
Lumivalge ja süsimust.  Rand,H.
Nuustik.  Tomusk,I.
Roosaliisa prillid.  Pervik,A.
Väljavalitu.  Cass,K.
Äravahetatud.  Hocking,A.

neljapäev, 11. detsember 2014

Tagasivaade raamatukogupäevadesse


24.oktoobril tulid noortekeskuse külastajad loomingulisi ülesandeid lahendama.




Auhinnamedaleid jagus kõigile!

Kohtumine Malle Pärnaga 28.oktoobril kujunes emotsionaalseks ja kuulajate mõttelendu ergutavaks.


Kitarri saatel kõlasid mitmed tuntud ja armsad tekstid.


30.oktoobril oli pidupäev raamatukoguhoidjal -
osalesin toredal maaraamatukoguhoidja päeval Paides, kus sain tänukirja kui 
Aasta  maaraamatukoguhoidja 2014 nominent.


2 fotot ERÜ maaraamatukoguhoidjate sektsiooni lehelt

Märkamine ja tunnustamine  teeb alati rõõmu!

reede, 24. oktoober 2014

Külla tuleb Malle Pärn

Teisipäeval, 28.oktoobril kell 15 algab sügisene kohtumine Malle Pärnaga.


Malle Pärn on väga mitmekülgne inimene, kes tegeleb paljude valdkondadega -
näitleja, teoloog, luuletaja, esseist, laulja, tõlkija ning paljude raadio- ja telesaadete autor.

Igavene teema

Ma astun ja astun nii pimedas öös
ise teadmata kuhu kord jõuan
Vaid harva üks peenike valgusekiir
sellest pilkasest surub end läbi
ent mulle on sellestki piisavalt abi
nii palju saan korraga jõudu
ja kübeke lootust mu hinge toob sooja
las pealegi päike veel kauaks jääb looja
ma kuulatan üleval pilvede sõudu
ning imestan kus on küll lootuste piir
nii astun ja tean et kord kohale jõuan
ja päeva näen tärkavat kustuvas öös
                      M.Pärn
Kogust "Tuulte meelevallas"

Kohtumiseni teisipäeval!

neljapäev, 23. oktoober 2014

"Raamatukoguhoidjatevahetus"

Kui "Naistevahetuse" saates tuleb pereemal võõras peres hakkama saada 10 päeva, siis "Raamatukoguhoidjatevahetus"  Alatskivi ja Pala raamatukogude vahel kestis ainult pool päeva.
Põnevaks tegi asja see, et meie töökorraldus Tartu- ja Jõgevamaal on mõnevõrra erinev.
Mina jäin pärast põgusat tutvumist mulle tundmatu tööprogrammiga Urram  Alatskivile üksi peremehetsema, Anne Toome ja Aili Annast pidid Palal töötama Rikswebiga ja selle võlusid suures osas ise avastama. Hakkama saime omateada mõlemal pool ja programmid jäid päeva lõpuks tõrkumata tööle.
Võtsime külakostiks kaasa häid raamatuid, mida teisel kogul ei olnud. Raamatufondid  on igal pool natuke erinevad - kuigi Alatskivil on 30000 trükist ja Palal vaid 12000, leidsid Aili ja Anne oma lugejate jaoks päris palju uut.
Viisin Alatskivile ka loodusfotode näituse "Eesti väikesaared", mille koostasime fotode autori Tõnu Laasiga eesmärgiga tutvustada laiemale vaatajate ringile vähetuntud  saari ja nende asukaid. Näitust on võimalik tellida nii koolidesse,  raamatukogudesse kui teistesse asutustesse.
Sain tuttavaks Alatskivi lasteaia toredate ja taibukate lastega  ja paljude täiskasvanud lugejatega.

Aili annab mulle näpunäiteid Urramiga toimetulekuks...

... ja uudistab ise Riksweb-i

Kohtasin tuttavaid inimesi - Malle Pärn on mõlema kogu lugeja, 
sest tema kodust on kummalegi poole sama vahemaa.

Aili  sai Palal kokku oma klassiõe Reedaga.

Kuna Anne oli eile fotograaf ja teda ennast pildistada ei õnnestunud, 
siis varasem foto ühest Anne jaoks ilusast päevast, kus tema tööd tunnustati.

Raamatukoguhoidjatevahetus oligi Anne idee.
Päev mõjus väga värskendavalt meile kõigile.
Soovitan kõigile otsida vaheldust oma igapäevatöös!

ANNA HAAVA 150.sünniaastapäev


Autor Hille Kõrgesaar

Autor Vera Paramonova

Anna Haava nimelise Pala Kooli õpilaste maalid.
Õpetaja Merike Selgis

Näitusel  näeb ka Reet Kuusiku, Urve Sulgeri,
Pala lasteaia laste ja
Alatskivi Kunstide Kooli õpilaste töid. Õpetaja Anne Vasar.

kolmapäev, 15. oktoober 2014

ANNA HAAVA 150.sünniaastapäev



 

15.10.1864 – 13.03.1957

Kanarbikus kasvasin,
Sambla süles sirgusin,
Kaste külm mind kaisutas,
Pilve puhkel paisutas:
Olen nõmmelill.
(A.Haava)

Anna Rosalie Haavakivi (Anna Haava ) sündis Kodavere kihelkonna Pala valla Haavakivi veskitalus. Ta õppis Pataste, Saare-Vanamõisa ja Tartu Hoffmanni saksakeelses erakoolis ning 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga.
Ta töötas pedagoogina lasteaias ja alustas samaaegselt loometegevust. 
1892 1893 viibis ravi eesmärgil Leipzigis, seejärel töötas Saksamaal diakonissiasutuses.
1894-1899 tegutses koduõpetajana ja halastajaõena Peterburis ja mujal Venemaal.
XX saj. alguses oli majapidajaks venna juures Haavakivil.
Pärast pikemat haigust asus 1906.a. vabakutselisena Tartusse, elatudes peamiselt tõlkimisest. Kannatas sageli materiaalset puudust, eriti sõja-aastail.
1920. a-st sai kirjanikupensioni.
Eesti Kirjanike Liidu liige, Eesti NSV rahvakirjanik.
Suur osa Anna Haava ligi 700 luuletusest - armastuslauludest, külatüüpide maalinguist ja sotsiaalse protesti väljendustest - on saanud klassikaks. Üle 200 luuletuse on viisistatud, osa neist kuulub laulupidude repertuaari ja on muutunud rahvalikeks lauludeks.

     Mu süda usub
    
    Mu süda usub õnne,
    Suurt – meresügavat,
    Kus säravad muinasjutud
    Ja imed puhkavad.

    Mu süda usub valgust,
    Mis tõuseb säält sügavast,
    Mis kutsub tuhanded õied
    Kõik elusse uinumast.

    Mu süda usub elu,
    Mis selge õnnistus on,
    Mis maine ja okkaline,
    Kuid siiski taevane on.

    Mu süda usub surma –
    Suurt, sügavat, õnnist ööd,
    Kuhu mahuvad ära kõik õndsus
    Ja valgus ja elutõed.
                       (A.Haava)

kolmapäev, 8. oktoober 2014

ANNA HAAVA 150.sünniaastapäev Palal


NB! 12.oktoobri etendus algab kell 14.

teisipäev, 5. august 2014

Saunalugu

30.juulil külastasid meie raamatukogu vabariiklikust rahvaraamatukogude 34.suveseminarist osavõtjad. Neid tulid tervitama ka Assikvere Haridusseltsi liikmed. Kuna temperatuur ruumis muudkui tõusis, siis otsustasid kavalamad olukorra ära kasutada ja üksiti saunas käia - pole vaja kodus kütmise peale aega raisata.

Anule, Sirlile ja Eha Merinile leilivõtmine meeldib...

...Imret aga peab vanaema Mare vägisi tirima, sest poiss kardab "kuuma löini" ja "vistlemist".

Merle ja Merike laulsid Anna Haava ja Mari Vallisoo luulet.
Fotod: Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu

Aitäh esinejatele ja külalistele!

reede, 20. juuni 2014

Käes on suvi!

Head sõbrad, olgu  teie tänavune suvi tulvil
 ilusaid looduselamusi,
 toredaid seiklusi, 
põnevaid raamatuid,
vahvaid ettevõtmisi,
ootamatuid kohtumisi -
kasvõi saurusega!



Kaunist (sauruse)suve!

Jalgpallipalavik...

... tõuseb üha kõrgemale. Teleka ees kaasa elades näeme, kui võimsad tunded staadionil viibijate seas võimust võtavad, treeneritest ja mängijatest rääkimata...
Neil tundidel, kui mängu ei ole, lugege jalgpalliraamatuid!


Ilmar Trulli luuletus "Siga lõi värava"

Ükspäev üks põrsas läks üleni särama.
Ta pääses õue ja lõi kohe värava.

Värava ees aga pilgutas kaht
silma üks vasikas - väravavaht.

Kaua see vasikas väravat vahib?
Täpselt nii kaua kui tohib.
                                       Kogu: "Musta kassi mumba"

Võitja selgub 13.juulil. Pidage vastu!

teisipäev, 10. juuni 2014

Uued raamatud maikuus

Accra käsikiri.  Coelho,P.
Emotsioonid.  Osho
Hüljatu.  Jones,S.
Ida-Friisi veri.  Wolf,K.-P.    
1Q84.  Murakami,H.
Jacobi kaitsmine.  Landay,W.
Julgus elada.  Ojasu,H.
Kripeldus.  Durrant,S.
Kuningapuu.  Põder,R.
Lapsepõlve radadel.  Made,R.
Leida Rammo värvilised maailmad.  Värk,E.
Mare ja mina.  Taagepera,R.
Mittepühad pühakud ja teisi jutustusi. Tihhon.
Mootorrattad.  Dowds,A.
Punane nagu veri.  Simukka,S.
Püütia õpetused. Victoria Bergmani triloogia 3.r.  Sund,E.A.
Sealpool sood.  Sommer,L.
Täie hooga.  Murphy,D.
Wabadusrist. Näidend.  Hargla,I.
Vilekoor ja teisi jutte.  Pilter,L.
Õndsad nutjad.  Rjazantseva,V.

Lastele ja noortele:
Ajalehemõistatus.  Widmark,M.
Autopõnn Anto vanaema juures.  Kumberg,K.
Eesti mõistatuste, vanasõnade ja kõnekäändude kuldraamat.
Jänesepoiss ja sipelgaemand.  Vilt,M.
Kalmisturaamat.  Gaiman,N.
Kinomõistatus.  Widmark,M.
Maailma parim kokaraamat tüdrukutele.  
Poiste koolivaheajaraamat. Martin,S.
Rebasepere reis Rootsi.  Kilkson,T.
Tüdrukute koolivaheajaraamat. Stride,L.
Vanaema on meil nõid.  Tungal,L.

"Loodus heliseb värvides"

... on Pala elaniku Signe Lelbreti näitus akrüültehnikas loodusmaalidest. Blogi jälgija tunneb Signet kui harrastusluuletajat (luulekogu "Hinge pisar"), kuid naise loovus on mitmekülgsem ja käesolev on naise 9.maalinäitus.

Signe oma näituse avamisel Pala kultuurimajas 2014.a.
                                                 Foto: Johannes Haav

 Kunstniku lemmikteema ongi maastikumaalid. Neil näeb nii koduvalla kaunist loodust kui kaugemaid paiku. Signe ütleb:" Huvitun ka bioenergiaga seonduvast. Püüan maalidesse sisendada positiivseid tundeid ja loodan nende mõjul meeldivaid emotsioone tekitada ka piltide vaatajatel."



Näituselt Pala raamatukogus

Näitust saab vaadata augusti lõpuni.

teisipäev, 8. aprill 2014

Tugitoolireis Etioopiasse

Teisipäeval, 22.aprillil algusega kell 15 jagab reisimuljeid Musta Aafrika maalt Etioopiast Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel.

"Reis Etioopiasse on nagu reis läbi aja. Kaasaegsetele linnadele lisanduvad muutumatult püsinud külad, kus elatakse okstest, räbalatest ja loomasõnnikust ehitatud onnides. Tuhandete aastate vanuste kultuurimälestiste kõrval võid kõndida läbi turu, kus müüakse kõike tänaseks eluks vajalikku. Tegemist on ühe vaesema riigiga kogu maailmas. Tänapäeval on Etioopia rahvastikust üksnes 10 - 20 %-l pidev sissetulek ja näljasurm ähvardab kuni 8 miljonit etiooplast.
Samas on Etioopia üks rikkama ajaloo- ja kultuuripärandiga maid maailmas. Teadlased peavad Etioopiat inimkonna hälliks, sest just siit on leitud 5,8 miljoni aasta vanuseid inimese eellase jäänuseid.
 Arvatakse, et siit oli pärit Seeba kuninganna, seetõttu on Etioopia keisrid ja kuningad end alati pidanud Seeba kuninganna ja Saalomoni järglasteks.
Etiooplased on loonud ainulaadse kultuuri, mis ei sarnane ühegi teisega ei Aafrikas ega kogu maailmas. Ainulaadne on siinne kiri, kalender, kell ja muidugi köök. Etioopia on kohvipuu kodumaa, kohvijoomise traditsiooni kodumaa."  Rutt Rimmel


Tule kuulama - vaatama!

neljapäev, 3. aprill 2014

Päevast Kadri Pettaiga

said 28.märtsil osa nii Pala lasteaia kui kooli lapsed.
Kadri Pettai on tõlkija ja kirjanik. Ta on avaldanud jutte ulmekogumikes ja internetis. Raamatutena on ilmunud 2012.a. noortele mõeldud "Jaanik(a)" ning 2013.a. väiksematele lugejatele mõeldud "Kaarina ja võluvärgid."  Mõlemad lood on kirjastuse Tänapäev jutuvõistlustel äramärkimist leidnud.
 Kadri lugudes kohtume varem või hiljem  mütoloogiliste  tegelaste ja võlumaailmaga, mis ergutab ka lugeja mõttelendu.
Kadril oli Palal 3 kohtumist, kus ta rääkis eri vanuses kuulajatele oma raamatute saamisloost, luges katkendeid uutest lugudest, suuremad lapsed said teada tõlkimistöö argipäevast jm.
Kadri andis eelnevalt kõigile huvilistele võimaluse oma kirjanikuvõimed proovile panna, jätkates tema alustatud juttu.
Kadri lugu algab nii:
"Oli Huberti esimese suvevaheaja esimese päeva hommik.
Mõne teise inimese jaoks oli see lihtsalt üks juuni alguse teisipäevahommik.
Hubert ärkas juba enne seitset, kuigi oleks võinud ju magada kaua, vähemalt nii kaua, kuni tühi kõht ta kööki oleks ajanud.
Hubert pikutas, kuulas hommikusi hääli ja mängis aknavenitamismängu." ---
Edasi saame teada, kes on teised pereliikmed ja missugune on nende kodu.
Hubert ütleb emale ja Norale tere ja läheb siis korraks õue - "lihtsalt niisama, et et kuulata, mida linnud räägivad, ja vaadata, mis öö jooksul muutunud on." ---
"Kui ta tagasi toa poole hakkas minema, märkas ta maasikapeenra juures midagi uut. Maa seest turritas välja midagi sinist. Hubert läks seda lähemalt uurima. See oli nagu käepide, sinine, kõva ja läikiv. Jalaga toksimine ka ei mõjunud mitte kuidagi, aga Hubertile tundus, et käepide hakkas justkui veelgi rohkem läikima, isegi nagu helendama. Ta läks tuppa, et ema käest küsida, mis asi see aiamaal maa sees on. Ema ei teadnud mingist sinisest käepidemest midagi. Ta võttis kohvitassi kaasa ja läks koos lastega uurima, millega tegu."
Siinkohal võid Sina jätkata ja oma loo Pala raamatukogule saata!
30 Pala kooli 3. - 7. klassi õpilast pakkus välja põnevaid lahendusi. Neid saad raamatukogus lugeda.
Tutvustasime lugusid ka kohtumisel ja kõige erilisemate ideede autorid said väikese kingituse.
Kadri ütles, et noorte kirjanike jutud meeldisid talle väga, esile tõstis ta 3.klassist Anete, Imre, Henri; 4.klassist Laureni, Christopheri, Joeli, Kelly ning 5.-7.klassist Agnese, Betty, Ove Üllari, Keithi, Sten-Ericu, Märteni, Helena ja Fred-Markuse fantaasiarikkad lood.

Kadri Pettai Pala raamatukogus

Oli tore päev, pühendatud  Hans Christian Anderseni sünniaastapäevale  ja rahvusvahelisele lasteraamatupäevale 2.aprillil.


kolmapäev, 2. aprill 2014

Mari Vallisoo luulest. Helgi Vaga

Kiäled käänd ilma müüda
Õtsnud kes kõnele
Ega egäüks sua

Kõege ilosam kiil jäe seie
meienukka kos kehväd mullad
kivid kännod ja kõva mua
Kehväd viljad ja rohod
kehväd õraseenäd ja malts

Kõege ilosam kiil jäe meele
kiänakud viänakud siden

Meie õlema kiele kanjad
Ärävalitset suguselts

13.märtsil toimus Pala raamatukogus emakeelepäevale pühendatud Mari Vallisoo kodaveremurdelise luule lugemine. Mari viimane luulekogu "Viimäne vihim", mis ilmus pärast luuletaja surma, sisaldab ainult murdeluulet. Luulet lugesid Mari tütar Tuuli Vallisoo ja tema sõbranna Mari-Liis Viljur, kelle juured on samuti Kodavere kihelkonnas. Kodavere kiil voolas nende suus ladusalt ja koduselt ja nende luuletuste sõnum läks kuulajatele südametesse.
Mari-Liis (vasakul) ja Tuuli

On tähelepanuväärne, et ainsa teadaoleva Mari viisistatud luuletuse "Kõik saame murelipuudeks..." kirjutas Mari Tartu 8.Keskkooli õpilasena ja võitis sellega koolinoorte luulevõistluse. Viisi on sellele kirjutanud Eino Tamberg ja kuulsaks laulnud Heli Lääts. Seekord külas see Merle Müüri ja Merike Jaaniski esituses. Lisaks veel imeilusad "Rändaja õhtulaul", A.Haava "Mu süda usub õnne", L.Koidula "Eesti muld ja eesti süda" jt. laulud luulepalade vahele lõid harda meeleolu.
Merike (vasakul) ja Merle

Tänu Ann ja Andrus Kilgi pühendunud tegevusele murdekeele hoidmisel on Pala ja Lümati raamatukogust võimalik laenutada mitmeid salvestisi ja neid kodus järelkuulata ja vaadata. Näiteks "Kettunen ja Kodavere murrak", "Kodo kiil", "Mari Vallisoo luulet" ja paljud teised. Ann haldab ka lehekülge www.kodaveremurrak.ee.
Avatud maailma tingimustes on meie kodukandi murdekeel hääbumas ja vaid üksikud vanema põlvkonna esindajad kõnelevad seda. Mari Vallisoo viimane luulekogu on kui ajalooline pärand jäetud mälestuseks tulevastele põlvedele. Siin saavad kokku esivanemate kultuur ja keel tänase päevaga.
Fotod: Andrus Kilk

Elo sae otsa
Kiil lõpsi ärä
laguness linnulaaluss

Piäskene muku lõik
tiibega taevaaluss

Ärä lendäs - meie kiäle
ühen vei siit.

Tänusõnad Pala raamatukogu juhatajale Anule, kes korraldab raamatukogus kirjanduslikke kokkusaamisi, kus haritakse lugejaid ja vahetatakse muljeid loetu üle. Erinevad foto- ja kunstinäitused toovad kauged maad ja kultuuri meile lähemale. Kohalike fotograafiahuviliste pildid, kunstnike näitused ja ajalooga seotud ettevõtmised aitavad meil hoida oma kultuuripärandit.

esmaspäev, 10. veebruar 2014

Mari Vallisoo "Viimäne vihim"


Mari Vallisoo 12.11.1950 - 4.08.2013



Autori viimaseks jäänud luulekogu sisaldab kodavere murdes luuletusi.
Ta kõneleb elust keeles, mida kuulis oma emalt ja vanaemalt.
Luuletused on kui killud kaugest ajast, mis annavad ettekujutuse olustikust, kuid mitte kirjeldavalt või jutustavalt, vaid luuletaja silmade läbi. Oskuslikult on kasutatud murrakule omaseid väljendeid ja sõnu.
Kogumiku esimese osa luuletused on ilmunud raamatus "Sünnisõnad ja
surmasõnumid" (1991), teine osa on ilmunud kassetis M.Traadi ja H.Adamsoni murdeluulega (2001), viimases osas on seniavaldamata luuletused.
("Apollo" kodulehelt)


"Riidekapp"

Ullusärk egass juhuss.
Õnnesärk sünni puhuss.
Raudrüü - juhuss, ku sõtta.
Kõrvega müts, mes põleb,
alate varnast võtta.
Surmakleedi siis aagud.
Pagana koid!
Ei tiä, kes nõnna kavva
tämädä oid.
Ärä sa surmariidid
seessä lahe!
Tahas kedägi - õvven
vilu ja tuba jahe.
Võtas kasvai selle
kõllase pitsillise.
Vana-Loovi viil eegeldäs,
pime ju ise.

Neljapäeval, 13.märtsil algusega 15.00 loeme Pala raamatukogus
 Mari Vallisoo kodaveremurdelist luulet.
Laulavad Merle Müür ja Merike Jaanisk.

Uued raamatud jaanuaris

101 Eesti mõisa. Maiste,J.
Ane. Aksli,E.
Emamaa. Nicholson,W.
Endis-Eesti elu-olu. Hiiemäe,M.
Jumalate aritmeetika. Kalda,K.
Jõuluingel. Willett,M.
Kütkestaja. Avestik,R.
Meie aasta Siberis. Roosma,T.
Meie mees Shangais. Lantz,A.
Minu elu hetked. Pärn,M.
Naine Pariisist. Montefiore,S.
Seotus. Maasik,J.
Supilinna armastajad. Remsu,O.
Viimäne vihim. Vallisoo,M.

Lastele ja noortele:
Doktor Proktori ajavann. Nesbo,J.
Eesti metsloomad. Kilk,H.
Elu pärast surma. Harrik,A.
Isa sokk on ufonaut.
Juhtum lossis. Ivanova,I.
Lepatriinu ja Pingviin. Saksatamm,M.
Roosi ja emme. Vallik,A.
Sinilillega lumememm. Tungal,L.
Ühe äpardi päevik: inetu tõde. Kinney,J.