teisipäev, 8. aprill 2014

Tugitoolireis Etioopiasse

Teisipäeval, 22.aprillil algusega kell 15 jagab reisimuljeid Musta Aafrika maalt Etioopiast Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel.

"Reis Etioopiasse on nagu reis läbi aja. Kaasaegsetele linnadele lisanduvad muutumatult püsinud külad, kus elatakse okstest, räbalatest ja loomasõnnikust ehitatud onnides. Tuhandete aastate vanuste kultuurimälestiste kõrval võid kõndida läbi turu, kus müüakse kõike tänaseks eluks vajalikku. Tegemist on ühe vaesema riigiga kogu maailmas. Tänapäeval on Etioopia rahvastikust üksnes 10 - 20 %-l pidev sissetulek ja näljasurm ähvardab kuni 8 miljonit etiooplast.
Samas on Etioopia üks rikkama ajaloo- ja kultuuripärandiga maid maailmas. Teadlased peavad Etioopiat inimkonna hälliks, sest just siit on leitud 5,8 miljoni aasta vanuseid inimese eellase jäänuseid.
 Arvatakse, et siit oli pärit Seeba kuninganna, seetõttu on Etioopia keisrid ja kuningad end alati pidanud Seeba kuninganna ja Saalomoni järglasteks.
Etiooplased on loonud ainulaadse kultuuri, mis ei sarnane ühegi teisega ei Aafrikas ega kogu maailmas. Ainulaadne on siinne kiri, kalender, kell ja muidugi köök. Etioopia on kohvipuu kodumaa, kohvijoomise traditsiooni kodumaa."  Rutt Rimmel


Tule kuulama - vaatama!

neljapäev, 3. aprill 2014

Päevast Kadri Pettaiga

said 28.märtsil osa nii Pala lasteaia kui kooli lapsed.
Kadri Pettai on tõlkija ja kirjanik. Ta on avaldanud jutte ulmekogumikes ja internetis. Raamatutena on ilmunud 2012.a. noortele mõeldud "Jaanik(a)" ning 2013.a. väiksematele lugejatele mõeldud "Kaarina ja võluvärgid."  Mõlemad lood on kirjastuse Tänapäev jutuvõistlustel äramärkimist leidnud.
 Kadri lugudes kohtume varem või hiljem  mütoloogiliste  tegelaste ja võlumaailmaga, mis ergutab ka lugeja mõttelendu.
Kadril oli Palal 3 kohtumist, kus ta rääkis eri vanuses kuulajatele oma raamatute saamisloost, luges katkendeid uutest lugudest, suuremad lapsed said teada tõlkimistöö argipäevast jm.
Kadri andis eelnevalt kõigile huvilistele võimaluse oma kirjanikuvõimed proovile panna, jätkates tema alustatud juttu.
Kadri lugu algab nii:
"Oli Huberti esimese suvevaheaja esimese päeva hommik.
Mõne teise inimese jaoks oli see lihtsalt üks juuni alguse teisipäevahommik.
Hubert ärkas juba enne seitset, kuigi oleks võinud ju magada kaua, vähemalt nii kaua, kuni tühi kõht ta kööki oleks ajanud.
Hubert pikutas, kuulas hommikusi hääli ja mängis aknavenitamismängu." ---
Edasi saame teada, kes on teised pereliikmed ja missugune on nende kodu.
Hubert ütleb emale ja Norale tere ja läheb siis korraks õue - "lihtsalt niisama, et et kuulata, mida linnud räägivad, ja vaadata, mis öö jooksul muutunud on." ---
"Kui ta tagasi toa poole hakkas minema, märkas ta maasikapeenra juures midagi uut. Maa seest turritas välja midagi sinist. Hubert läks seda lähemalt uurima. See oli nagu käepide, sinine, kõva ja läikiv. Jalaga toksimine ka ei mõjunud mitte kuidagi, aga Hubertile tundus, et käepide hakkas justkui veelgi rohkem läikima, isegi nagu helendama. Ta läks tuppa, et ema käest küsida, mis asi see aiamaal maa sees on. Ema ei teadnud mingist sinisest käepidemest midagi. Ta võttis kohvitassi kaasa ja läks koos lastega uurima, millega tegu."
Siinkohal võid Sina jätkata ja oma loo Pala raamatukogule saata!
30 Pala kooli 3. - 7. klassi õpilast pakkus välja põnevaid lahendusi. Neid saad raamatukogus lugeda.
Tutvustasime lugusid ka kohtumisel ja kõige erilisemate ideede autorid said väikese kingituse.
Kadri ütles, et noorte kirjanike jutud meeldisid talle väga, esile tõstis ta 3.klassist Anete, Imre, Henri; 4.klassist Laureni, Christopheri, Joeli, Kelly ning 5.-7.klassist Agnese, Betty, Ove Üllari, Keithi, Sten-Ericu, Märteni, Helena ja Fred-Markuse fantaasiarikkad lood.

Kadri Pettai Pala raamatukogus

Oli tore päev, pühendatud  Hans Christian Anderseni sünniaastapäevale  ja rahvusvahelisele lasteraamatupäevale 2.aprillil.


kolmapäev, 2. aprill 2014

Mari Vallisoo luulest. Helgi Vaga

Kiäled käänd ilma müüda
Õtsnud kes kõnele
Ega egäüks sua

Kõege ilosam kiil jäe seie
meienukka kos kehväd mullad
kivid kännod ja kõva mua
Kehväd viljad ja rohod
kehväd õraseenäd ja malts

Kõege ilosam kiil jäe meele
kiänakud viänakud siden

Meie õlema kiele kanjad
Ärävalitset suguselts

13.märtsil toimus Pala raamatukogus emakeelepäevale pühendatud Mari Vallisoo kodaveremurdelise luule lugemine. Mari viimane luulekogu "Viimäne vihim", mis ilmus pärast luuletaja surma, sisaldab ainult murdeluulet. Luulet lugesid Mari tütar Tuuli Vallisoo ja tema sõbranna Mari-Liis Viljur, kelle juured on samuti Kodavere kihelkonnas. Kodavere kiil voolas nende suus ladusalt ja koduselt ja nende luuletuste sõnum läks kuulajatele südametesse.
Mari-Liis (vasakul) ja Tuuli

On tähelepanuväärne, et ainsa teadaoleva Mari viisistatud luuletuse "Kõik saame murelipuudeks..." kirjutas Mari Tartu 8.Keskkooli õpilasena ja võitis sellega koolinoorte luulevõistluse. Viisi on sellele kirjutanud Eino Tamberg ja kuulsaks laulnud Heli Lääts. Seekord külas see Merle Müüri ja Merike Jaaniski esituses. Lisaks veel imeilusad "Rändaja õhtulaul", A.Haava "Mu süda usub õnne", L.Koidula "Eesti muld ja eesti süda" jt. laulud luulepalade vahele lõid harda meeleolu.
Merike (vasakul) ja Merle

Tänu Ann ja Andrus Kilgi pühendunud tegevusele murdekeele hoidmisel on Pala ja Lümati raamatukogust võimalik laenutada mitmeid salvestisi ja neid kodus järelkuulata ja vaadata. Näiteks "Kettunen ja Kodavere murrak", "Kodo kiil", "Mari Vallisoo luulet" ja paljud teised. Ann haldab ka lehekülge www.kodaveremurrak.ee.
Avatud maailma tingimustes on meie kodukandi murdekeel hääbumas ja vaid üksikud vanema põlvkonna esindajad kõnelevad seda. Mari Vallisoo viimane luulekogu on kui ajalooline pärand jäetud mälestuseks tulevastele põlvedele. Siin saavad kokku esivanemate kultuur ja keel tänase päevaga.
Fotod: Andrus Kilk

Elo sae otsa
Kiil lõpsi ärä
laguness linnulaaluss

Piäskene muku lõik
tiibega taevaaluss

Ärä lendäs - meie kiäle
ühen vei siit.

Tänusõnad Pala raamatukogu juhatajale Anule, kes korraldab raamatukogus kirjanduslikke kokkusaamisi, kus haritakse lugejaid ja vahetatakse muljeid loetu üle. Erinevad foto- ja kunstinäitused toovad kauged maad ja kultuuri meile lähemale. Kohalike fotograafiahuviliste pildid, kunstnike näitused ja ajalooga seotud ettevõtmised aitavad meil hoida oma kultuuripärandit.