kolmapäev, 9. september 2015

"Esimesed suled"

Kirkaid värve ja meeleolusid toob raamatukokku  Kerti Elsbeth Suntsi isikunäitus "Esimesed suled".
Noor autor tutvustab end nii: 
Olen  16 aastane Tartu tüdruk, lõpetan tuleval kevadel põhikooli.
Soovin edasi õppida Tartu kunstikoolis.
Olen nüüdseks sihikindlalt tegelenud kunstiga pool aastat.
Minu inspiratsiooniallikaks on olnud erinevate kunstnike tööd ja ümbritsev 
looduskeskkond.
See siin on minu teine näitus. Saate tutvuda minu selle suve kunstitöödega.
Minu tegemisi saab ka vaadata blogist: kertielsbeth.blogspot.com,
sinna lisan ka oma uusi kunstitöid.

abstraktsionism

kollaaž

Kerti Elsbeth portreedega

Palju loomingurõõmu ja visadust Sinu teekonnal, Kerti Elsbeth!
Näitus on avatud oktoobri lõpuni.

Uued raamatud septembris I

Alati isamees.  Harper,F.
Elu nagu kiirteel. Garwood,J.
Elu nagu õudusfilmis.  Brown,S.
Kutsuge ämmaemand.  Worth,J.
Lennuhirm.  Jong,E.
Lähivõtteks valmis.  Garbera,K.
Magus kättemaks.  Fielding,L.
Mineviku peegeldused.  Macomber,D.
Minu ämma ööelu.  Dontsova,D.
Parem kui šokolaad.  Roberts,S.
Saarel. Graves T.G.
Siidiuss.  Galbraith,R.
Tuhk.  Sigurdardottir,Y.
Tähtsad eluplaanid. Spielman,L.N.
Tülikas afäär.  Mann,C.
Õnnelik tänav. Marklund,L.
Ära mine iial tagasi.  Child,L.
Noortele:
Paberlinnad.  Green,J.

"Pudelimäng"

Aknalauanäitus laseb klaaspudelitel mängida värvi, vormi, suuruse ja valgusega.
 Pudelid on pärit Vainu talu kollektsioonist; koju jäi neid hoopis rohkem, kui meie kolmele aknalauale mahtus.



Looduslikku klaasi on kasutatud juba kiviajast peale. Kunstlikult loodud materjalina hakati klaasi kasutama kolmandal aastatuhandel eKr. Esimene klaasisulatus Eestis oli Hiiumaal Hüti klaasikojas (1628 - 1664). Üldse on Eesti aladel teada üle poolesaja klaasitööstuse. Üks suuremaid ja kauemtegutsenuid oli Rõika-Meleski peeglivabrik (1792 - 2005), mis toodi 1934 Tallinnasse. Seal toodeti kõrgetasemelisi klaasist ning kristallist tarbe- ja dekoratiivesemeid (Lorupi klaas). 
Üks Eesti tuntumaid klaasikunstnikke Ivo Lill on vastanud  intervjuus ajalehele "Pealinn" 29.nov. 2014 küsimusele "Kas klaas on sulle ka rikkust toonud?" järgmiselt: "Klaas teeb rikkaks iga inimese, kes viitsib temaga mässida. Klaas annab vaimses mõttes niivõrd palju, lisaks juhib ta väga palju su elu. Minuga on nii, et kui klaasiga tegelemise ajal halbu mõtteid mõtlen, läheb ta puruks. Ja see on alati nii. Inimesed, kes minu töid soetanud või kingiks saanud, on väitnud, et need mõjuvad teraapiliselt, rahustavalt."

Näitust saab vaadata oktoobri lõpuni.
Vaata Sinagi maailma läbi värvilise klaasikillu!

reede, 4. september 2015

Uued raamatud augustis

Hall mägi.  Grisham,J.
Kes tapaks lohe.  Persson,L.G.W.
Kleidivaras.  Evans,N.M.
Kolmekümne sarga saar.  Leblanc,M.
Kurtide linna ööbik.  Rendell,R.
Litsid.1.  Sander,M.
Lui Vutoon.  Kõomägi,A.
Maja mineviku tänaval.  Saar,K.
Mees puukastis.  Ernits,M.
Minu Uganda.  Saetalu,S.
Rist teel.  Peterson,M.
Samovar šampanjaga.  Dontsova,D.
Uuem kirjandus.  Kaus,J.
Vee peal.  Ruitlane,O.
Võõrad majas.  Karja,S.
Lastele ja noortele:
Gibraltari laevakoerte ühing.  Püttsepp,J.
Lootuse õunakook.  Fitzgerald,S.M.
Mis mulle meeldib.  Oll,S.
Nümfid.  Montpellier`legend.  Luhtanen,S.
Printsess. 3.r.  Cass,K.
Bert ja rambipalavik.  Olsson,S.

Raamat kodukandi elust

Assikvere külapäeval augustikuus esitleti Assikvere Haridusseltsi väljaannet "Assikvere piirkonna elust 20.sajandil". Raamatu koostas Helgi Vaga, toimetas Merle Müür, konsultant Tõnis Türna.
Raamatu saatesõnas ütleb koostaja: "Käesolev trükis on katse säilitada tulevastele põlvedele killuke Assikvere piirkonna elust ja inimestest eelmisel sajandil. See ei pretendeeri täielikule tõele. Ajalugu koosneb dokumentidest ja inimeste mälestustest ning need kokku annavad meile mingi pildi minevikust. Inimloomusele on omane õppida ja mäletada minevikku läbi emotsioonide ja läbielamiste. Käesolev trükis põhineb eelkõige inimeste meenutustel ja säilinud piltidel."


 Raamatu esikaant ehib foto Iite männist  - ohvrimänd, mis kasvab keskaegsel külakalmistul. Puu kõrgus on 12 - 14 m, ümbermõõt rinna kõrguselt 2,5m. Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivis on männi kohta järgmine teade:  "Iite mänd, Assikvere e Veiksra mänd asub Veiksra talu maal. Neid oli seal kaks, kuid teine raiuti maha ja mees, kes maha raius, sellega juhtus igal aastal õnnetus."
Ka Assikvere Hiiemäge on mainitud paljudes folklooriteadetes. Olevat mäel olnud kaev ning seal käidi ristiusku maha pesemas. Ka olevat sealt kaevust tulnud vaimud ümbritsevaid maid õnnistama.

Raamatus on püütud anda ülevaade piirkonna taludest 20.saj. esimeses pooles ja mis neist tänaseks saanud on. Huvitavat lugemist jätkub nii kohalikele elanikele kui ka teistele huvilistele.

Raamatut saab laenutada Pala raamatukogust, selle saab endale ka osta.



reede, 31. juuli 2015

Uued raamatud juulis

Esimene öökülm. 2.r.  Allen, S.A.
Hingevõlg.  Tohvri,E.
Katki.  Lall,T.
Lõhnakoguja.  Tessaro,K.
Tähtajaline elu. 1.r.  Künnapas,H.
Täna on täna ja forever on forever.  Karu,M.
Vaikne suvi vanaema juures.  Mikweldt,J.

2 puhkusekildu Hiiumaalt

Läbi kadakametsa Sääretirbi poole
Kassarimaa
"Peab väga kaugele Kassarimaa eluruumi sisse tungima, kui jõutakse alles Esikülasse. Peab väga palju edasi tungima, enne kui jõutakse igivana pukktuulikuni, mida ka pukkveskiks kutsutakse.Siit hakkab kerkima kõrge Kassari mägi, mille kohta isegi lennukilt võib öelda, et see on mägi. Kassari mäelt, sealt ulatub silm 
mereavarusteni, üle laidude, üle Saarnaki ja Hanikatsi peaaegu Koguvani välja. Saaremaa rannatriipu pidi liigub pilk aina paremale, üle Jaani kiriku torni, üle Piibunina ja Telliskivi rahu ning Sääretirbi kuskile rahutuks tegevalt hingihkava ja hunnitu viikingvileda veevälja väljamõtlemata vaalsinasse. (Issand, kui ilus tuli välja!)"
                    V.Panso "Naljakas inimene"

"Muusikamajakad" Tahkuna tuletornis. A.Pärt ja G.Kantseli-80

Esines Reval Ensemble, dirigent Andrus Kallastu. 

Lugematutest kildudest kokkukleebitud puhkusemosaiik annab energiat ja mõtteid uueks tööaastaringiks.


esmaspäev, 29. juuni 2015

Uued raamatud juunis

Cornwalli armulugu.  Fenwick,L.
Eesti mõttemaastikud. Ööülikooli vested.
Joonista valgus.  Lion, Lea Dali
Kuldne puur.  Väester,S.
Kuldsest puurist välja.  Väester,S.
Leegion 1942 - 1945.  Ojalo,H.
Lenda minuga.  Tammert,K.
Marie Underi "Sonetid"
Minu Eesti 3.  Petrone,J.
Minu nimi on Maryte.  Šlepikas,A.
Mäleta mind sellisena.  Durrant,S.
Pimeda mehe aiad.  Riismaa,K.
Prussakad.  Nesbo,J.
Pärandus.  Lember,I.
Reisikirju.  Jüssi,F.
Viienäpu.  Zalite,M.
Väike suverapsoodia.  Laidla,S.
Lastele ja noortele:
Me hakkame käima: tüdrukute jutud.  Miles,L.
Me läksime lahku: tüdrukute jutud.  Miles,L.
Tallinna vanalinna kummitusmajad.  Juske,J.
Uku, kaelkirjak ja elevant.  Annus,E.
Une-Mati uued udujutud.  Vilep,H.

Raba kaug- ja lähivaates

Augusti lõpuni on raamatukogus võimalus saada looduselamust Urve Sulgeri pastellmaale vaadates. Urvele  on rabaradu kõndides muljet avaldanud nii kevadine õitsev kui sügisene värvivaesem maastik. Mõttes võib kuulda sookurgede müstilisi hääli ja kotka tiibade vihinat... , kujutleda end marjakorvi täitmas või kanarbikku kimpu seadmas...
Soovõhk
 
Tedremäng
 
Rabajärv
 
"Raba on kui tuhandete aastate vanune elusolend, kelle keha on iseenda raskuse all kortsu vajunud. Nendes kortsudes ehk kurdudes helgivad laugaste read. --- Rabas hangivad samblataimed oma toitained mitte mullast, vaid sademeveest, ja moodustavad kasvades juurde turvast.---
Raba elustik on meie teiste looduslike elukooslustega võrreldes taime- ja loomaliikide poolest vaene. Seda enam äratavad need vähesed liigid tähelepanu. Taimedest leiad siit otsekui valgetest vatitupsudest õisikutega tupp-villpead, tugevasti ja eriliselt lõhnavat valgeõielist sookailu, putukatest toituvat kleepuvate lehtedega huulheina. Lindudest meeldib üksildastel rabasaartel pesitseda ühel meie suurimatest kotkastest - kaljukotkal, suurimal kanalisel - metsisel ja suurimal kakulisel - kassikakul."  H.Relve. Eesti looduse vägi.
 
Aitäh Urvele meid rappa meelitamast!