esmaspäev, 15. mai 2017

"Kirjanduslik kohvitund"

Teisipäeval, 16.mail algusega kell 11 räägime Heino Kiige loomingust ja tema elutõdedest. Kirjanik sündis 14.mail 1927.a. Avinurme vallas, suri 22.veebruaril 2013.a.
Hariduselt oli Heino Kiik aiandusagronoom ja agronoom. Neid erialasid õppis ta Räpina Aiandustehnikumis ja EPA-s ning ta oli nendel ametitel töötanud, enne kui hakkas vabakutseliseks kirjanikuks 1963.a.  Tema tuntumad teosed on "Tondiöömaja",  "Arve Jomm", "Mind armastas jaapanlanna", "Maria Siberimaal". Kuna autor on kirjeldanud oma raamatute olustikku väga ajastutruult, oli mitmete raamatute puhul raskusi nende trükki jõudmisega. Rahvas aga haaras tema teoseid lennult. Peale ilukirjanduslike teoste avaldas ta hulgaliselt oma tegevust kirjeldavaid päevaraamatuid, mida nimetas dokumentaalromaanideks. Ta on ka raamatute "Maailma viljad " ja "Taimetark" autor.
Üheks oma elutööks on kirjanik pidanud dendropargi rajamist oma Välja  talu maadel Loksa ligidal Kasispea külas. Talu ostis ta 1990.a. ja kohe hakkas ta kodumetsa hooldama ja parki rajama. Talu seitsmest hektarist poolel kasvab parkmets, kus eraldi metsatukkadena seisavad kaasik, männik, lepik ja kuusik. Kollektsiooni kuulub 700 puu- ja põõsaliiki kogu maailmast. Ta ise on öelnud, et kui tema nime ükskord enam ei mäletata ja tema raamatuid ei loeta, siis vähemalt teab ta, et dendropargi puud on suureks kasvanud.
Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!
                                                               Heino Kiik 2012.a. Foto internetist

neljapäev, 13. aprill 2017

"Kirjanduslik kohvitund"

18.aprillil kell 11 algab Aino Pervikule pühendatud kohvitund.
22.aprillil tähistab kirjanik oma 85.sünnipäeva. Palju õnne!
Aino Pervik sündis Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8.Keskkoolis. 1950 - 1955 õppis Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-1960 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-1967, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud üle 60 lasteraamatu, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud Ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige.
Tema esimene raamat oli "Kersti sõber Miina" 1961. a. 2017.a. on trükivalgust näinud "Sinivant joonistab" ja "Tähenärija raamatukogu".
Lastekirjanik Eno Raua lesk. Lapsed Rein, Mihkel ja Piret Raud. Kõik lapsed on kirjutanud ka raamatuid.

 
Olete oodatud!


kolmapäev, 5. aprill 2017

Fotojutustus "Kevad 2017"

Pala raamatukogu üleskutsel jäädvustasid kohalikud fotograafid aastatel 2007 ja 2012 kodukandi kevadisi hetki. Neist koostati fotojutustused "18.aprill 2007. Üks päev meie elus - tavaline ja kordumatu" ning "2012. Sel aastal tuli kevad nii..." Fotod aitavad meeles hoida olnut ja märgata muutusi meis ja meie ümber.
Möödunud on 5 aastat. Aeg on taas kaameraga ringi käia ja leida tänase päeva nägu.


                                                 "Kevad 2017 Pala vallas".
              Pildista eri vanuses inimesi ja nende igapäevaseid  töid-tegemisi, loodust, hooneid... -
kõike, mis mahub sõnasse "kodukant".
 
 
Pildistamise aeg kuni 15.aprill.
Fotod palun saata meilile: pala.raamatukogu@gmail.com  18.aprilliks.
 
 
Kutsun kaasa lööma kõiki! Loogem meist suur ühispilt!
 
 

Kevadveed 2012.a.  Foto: Anu Saul
 
Kevad 2017.a. Foto: Eha Nõmm
 
 
Ootame ka Sinu fotosid!



Uued raamatud märtsis

Eesti Vabariik- Maa. Rahvas. Kultuur.
Igavesti koos. Redmerski,J.A.
Lapsehoidja käsiraamat. 
Meedium. Mind,O.
 Minu Iisrael. Prantsus,M.
Minu Tansaania. Udam,M.
Neverland. Vadi,U.
Tõeliselt imeline. Morgan,S.
Unistaja surm. Beaton,M.C.
Väärt mees. Sittenfeld,C.
Äärelinna Buddha. Kureishi,H.
Lastele ja noortele:
Harry Potter ja äraneetud laps. 8.r. Thorne,J.
Ilusad katkised asjad. Barnard,S.
Kaval-Ants ja Vanapagan
Kolm sügist. Vaiksoo,J.
Lennukiga lõunamaale. Petrone,E.
Maa ja taevas. Saat,M.
Mina, nohik. Smale,H.
Mõistatused. Vanasõnad. Kõnekäänud
Teel kooli juhtus üks kummaline lugu... Cali,D.
Tähenärija raamatukogu. Pervik,A.
Vares ütleb ei! Wieslander,J.

esmaspäev, 13. märts 2017

Kirjanduslik kohvitund

algab Emakeelepäeval, 14.märtsil kell 11.
Räägime murretest ja ilusast-elusast eesti keelest.
Karl Martin Sinijärv kirjutab:
"Elus keel ei saagi valmis,
õige asi areneb.
Igas eestikeelses salmis
Eesti asi edeneb.
Keel ei kasva vallutades,
tuleb tasa allutades.
Imbub sisse, hakkab omaks,
oma punktiks, oma komaks.
Keel teeb lahti oma sule,
mis on ilus, võtab üle.
Mis on võõras, viskab välja.
Keel ei ole eales näljas..."

Tutvume Andrus Kasemaa uue raamatuga "Ajapüüdja". Autor on  kogunud ja kirja pannud Kokoral elanud inimeste mälestusi. Ta ütleb: "Rattaga sõitsin viie aasta jooksul sadu kilomeetreid maha. Küll Kokorale, küll Nõvale, küll Savastverre, küll Torilasse ja Randa. Aina uuesti ja uuesti külastasin paljusid inimesi, sest meenus, et seda võiks veel küsida ja toda. Aga eks palju jäi ikka küsimata.---
Tegu on mälestustega, mis on ju väga subjektiivsed ja muutlikud. Aga huvist ja kirest sai see alguse. Olen püüdnud kokku panna huvitava valiku kuuldud-kirjutatud lugudest ja säilitada ka rääkija isikupärast kõneviisi, kõnekeelseid väljendeid ja murdesõnu."
Kirjas on 43 jutustaja lood.
Raamatut saab osta Liivi muuseumist ja  Alatskivi raamatukogust.

neljapäev, 9. veebruar 2017

"Kirjanduslik kohvitund"

Neljapäeval, 16.veebruaril kell 11 saame kohvilauas kokku, et vahetada mõtteid A.Kiviräha romaani "Rehepapp" ja R.Sarneti filmi "November" teemadel.
Kuidas meie kauged eellased muistsel ajal eluga hakkama said?
Kas nad tõesti kratte valmistasid ja libahundiks käisid?
Kas mõned vanad kombed on ka tänapäeva jõudnud?
Kuidas elavad Imbi ja Ärni meie ajal?
Küsimusi ja vastuseid jätkub...
Kratt filmis "November". Foto internetist
 
Rahvaluuleteadlane M.J.Eisen on kogunud üle Eesti pärimusi vana-aja elust. Leidub ka krati tegemise lugusid, üks näide kohe meie kandist, Kadrinast üles kirjutatud.
 
Tondi tegemine
J.Landsmann Kadrinast
 
Agumäe Samuel olnud kehva mees. Mõtelnud, kuidas enesele võiks varandust koguda. Selle tarvis hakanud tonti tegema. Peaks pannud lõngakera, käteks kaelkoogud, soolteks lõngavihi, ristluudeks vankri ristpuud, tagapooleks kaks poolikut vaagnat, silmadeks musta kassi silmad.
Kui tont nõnda valmis saanud, läinud Samuel Tõikvere arusse risttee peale tondile hinge sisse hüüdma. Esimese neljapäeva õhtul andnud oma nimetissõrmest tondile kolm tilka verd ja hüüdnud ise: "Tule, tonti, jõua, tonti, üle üheksa kiriku!" -----
 
Kuidas lugu edasi läks, kuuled neljapäeval!


reede, 3. veebruar 2017

"Aastaring". Urve Sulgeri maalid.

Näituse saatesõnaks on kunstnik öelnud:

"Aastaring siin Maarjamaal
on nii, kuis Looja loonud...
Talv, kevad, suvi, sügis -
kõik on siia toodud."

 Urve toobki meie ette meeleolukaid hetki igast aastaajast.

Mõned sissekanded külalisraamatust:
"Meile pildid meeldisid. Eriti ilusad olid liblikad." Lasteaia sõimerühm
"Looja ja Urve on selle Maarjamaa nii erksaks ja rõõmsaks tuuninud. Ilus silmale vaadata. Jaksu ja inspiratsiooni loojatele!" Ingrid

 
 


 
 
 
Talvemeeleolude saateks sobivad Jaan Kaplinski luuleread:
"Kuskil maailma äärel
saavad metsad taevaga kokku
sinine sinisega
ja üle kõige
lääne punane viir."---
 
Näitus jääb avatuks märtsi alguseni.

Uued raamatud jaanuaris

Võõrsõnade leksikon
Eesti ümberlõikaja. Mutt,M.
French ja Koulu. Hargla,I.
June/Julien. Lippur,M.
Kas keegi kuuleb mind. Priilinn,K.
Kus on kurja kodu. Galbraith,R.
Minu esimesed liblikad. Kaas,I.
Mõrv ei ole lapsemöng. Bradley,A.
Mänguväljak. Kepler,L.
Tulekandja. Pauts,K.
Tähtajaline elu 2.osa. Künnapas,H.
Seitsmes laps. Valeur,E.
Sõda 2023. Kunnas,L.
Tagasitulek. Hislop,V.
Varjus. Särg,I.
Ööbik. Hannah,K.
Lastele ja noortele:
Hiir püksis. Petrone,E.
Ibra. Zoltowska-Darska
Jõmmu. Keränen,M.
Kaks kaaki. Barnett,M.
Koer nimega Sam. Vendel,E.
Kuldkala nr. 14. Holm,J.
Lugu hiirest, kellel polnud kelku. Lepp,K.
Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest.. Raud,P.
Maal ja merel. Rannap,J.
Mõttemängud nutikatele lastele. Moore,G.
Viieküüruline kaamel. Saksatamm,M.