teisipäev, 19. mai 2020
esmaspäev, 16. märts 2020
Uusi raamatuid märtsis
Aadamal oli seitse poega. Runnel,H.
Aja oma atra läbi koolnute kontide. Tokarczuk,O.
Geniaalne idioot. Hašek,J.
Hingeväädid. Neeme,V.
Iluküla. Roeder-Gnadeberg,K.
Isiklik tantsija. Leather,S.
Katharina kood. Horst,J.L.
Maailma avastamine. Kross,J.
Minu Liibüa. Kahu,K.
Moskva ja moskvalased. Giljarovski,V.
Mürgiallikad. Laur,M.
Naine. Karin,M.
Piirpääsukese Euroopa. Kaplinski,J.
Raamatukoguhoidja Amy Byleri tagastamistähtaja ületanud elu. Harms,K.
Sonjake. Lõbus matus. Ulitskaja,L.
Surev dändi. Jungstedt,M.
Täna öösel sa sured. Sten,V.
Valgustatud urg. Blecher,M.
Väike Prantsuse restoran. George,N.
Üks elu: Valda Raud
Lastele:
Anni uhke uudis. Tungal,L.
Kõige ilusam seelik. Sillaste,K.
Seitsme maa ja mere taha. Uus,E.
Aja oma atra läbi koolnute kontide. Tokarczuk,O.
Geniaalne idioot. Hašek,J.
Hingeväädid. Neeme,V.
Iluküla. Roeder-Gnadeberg,K.
Isiklik tantsija. Leather,S.
Katharina kood. Horst,J.L.
Maailma avastamine. Kross,J.
Minu Liibüa. Kahu,K.
Moskva ja moskvalased. Giljarovski,V.
Mürgiallikad. Laur,M.
Naine. Karin,M.
Piirpääsukese Euroopa. Kaplinski,J.
Raamatukoguhoidja Amy Byleri tagastamistähtaja ületanud elu. Harms,K.
Sonjake. Lõbus matus. Ulitskaja,L.
Surev dändi. Jungstedt,M.
Täna öösel sa sured. Sten,V.
Valgustatud urg. Blecher,M.
Väike Prantsuse restoran. George,N.
Üks elu: Valda Raud
Lastele:
Anni uhke uudis. Tungal,L.
Kõige ilusam seelik. Sillaste,K.
Seitsme maa ja mere taha. Uus,E.
neljapäev, 27. veebruar 2020
Uusi raamatuid veebruaris
Head käed ja head jalad. Luke,S.
Heas usus. Leon,D.
Hunditalv. Ekbäck,C.
Kilplased globaliseeruvad. Pärn,P.
Kirsi otsib meest. Nightingale,T.
Klaaskuppel. Plath,S.
Koolmekohad. Griffiths,E.
Linnulaegas. Malerman,J.
Loo. Koo. Rõõmusta.
Lubaduste lennurada. Fisch,K.
Lõvi. Brierley,S.
Mikael Karvajalg. Waltari,M.
Minu Tartu. Räpp,L.
Nullpunkt. Horst,J.L.
Poliitiline daamikinnas. Jõerüüt,J.
Poola poisid. Mudlum
Puude ja põõsaste vormilõikus. Beltz,H.
Pärlikasvandus. Marklund,L.
Sõnad sügavas sinises. Crowley,C.
Teismelist tabamas. Bühre,P.
Tiit Pagu. Kross,J. LRk 1-3
Tüdrukune. Uus,E.
Ärevil inimesed. Backman,F.
Lastele ja noortele:
Asja lood on sellised. Saluste,M.
Kes tahab saada kummituseks? Tomusk,I.
Me kasvasime Maal. Peterson,T.
Olid kord võlurid.2.r. Cowell,C.
Sipsik. Raud,E.
Tagasi sadulasse. Sepp,E.
Teedu ja Peedu hämmastav muinasjuturaamat. Havukainen,A.
Tuhande tähe saar. Karinsdotter,E.
Ühe äpardi päevik. 13.r. Kinney,J.
Heas usus. Leon,D.
Hunditalv. Ekbäck,C.
Kilplased globaliseeruvad. Pärn,P.
Kirsi otsib meest. Nightingale,T.
Klaaskuppel. Plath,S.
Koolmekohad. Griffiths,E.
Linnulaegas. Malerman,J.
Loo. Koo. Rõõmusta.
Lubaduste lennurada. Fisch,K.
Lõvi. Brierley,S.
Mikael Karvajalg. Waltari,M.
Minu Tartu. Räpp,L.
Nullpunkt. Horst,J.L.
Poliitiline daamikinnas. Jõerüüt,J.
Poola poisid. Mudlum
Puude ja põõsaste vormilõikus. Beltz,H.
Pärlikasvandus. Marklund,L.
Sõnad sügavas sinises. Crowley,C.
Teismelist tabamas. Bühre,P.
Tiit Pagu. Kross,J. LRk 1-3
Tüdrukune. Uus,E.
Ärevil inimesed. Backman,F.
Lastele ja noortele:
Asja lood on sellised. Saluste,M.
Kes tahab saada kummituseks? Tomusk,I.
Me kasvasime Maal. Peterson,T.
Olid kord võlurid.2.r. Cowell,C.
Sipsik. Raud,E.
Tagasi sadulasse. Sepp,E.
Teedu ja Peedu hämmastav muinasjuturaamat. Havukainen,A.
Tuhande tähe saar. Karinsdotter,E.
Ühe äpardi päevik. 13.r. Kinney,J.
Siiri Jürise portreemaalid
Märtsikuu lõpuni saab Pala raamatukogus vaadata Raatvere küla juurtega noore kunstniku Siiri Jürise portreemaale.
Kunstnik lõpetas Tartu Ülikooli maaliosakonna 2017.aastal. Ta on Tartu Kunstnike Liidu liige. Näitustel osaleb 2012.aastast. Alates oma bakalaureusetööst on ta korduvalt pöördunud portreemaali juurde, tundes huvi inimese ja tema meeleolude ning seisundite kujutamise võimaluste ning võimalikkuse vastu, seades sealjuures kahtluse alla ka selle maaližanri traditsioone.
Olete oodatud näitust vaatama!
Kunstnik lõpetas Tartu Ülikooli maaliosakonna 2017.aastal. Ta on Tartu Kunstnike Liidu liige. Näitustel osaleb 2012.aastast. Alates oma bakalaureusetööst on ta korduvalt pöördunud portreemaali juurde, tundes huvi inimese ja tema meeleolude ning seisundite kujutamise võimaluste ning võimalikkuse vastu, seades sealjuures kahtluse alla ka selle maaližanri traditsioone.
Olete oodatud näitust vaatama!
Autoportree. Foto: Anu Saul
Siiri Jüris ateljees. Foto internetist
neljapäev, 30. jaanuar 2020
Kirjanduslik kohvitund 4.veebruaril kell 11
Kutsun kõiki huvilisi osa saama kohvitunnist, mis on pühendatud Eesti kirjanduse suurkujule Jaan Krossile.
Luulesse tõi ta vabavärsi.
"Riimitud värss on laevasõit jõgepidi
vabavärss meritsi
kõige rikkamad sadamad
asuvad jõgede suudmeis."
Oma romaanide kangelaste valikuga on ta kaardistanud Eestimaa aja- ning kultuurilugu, tõmmates aastasadade tagustest sündmustest paralleele tänapäeva. Teda huvitab kõige rohkem inimese käitumine ja siseheitlused ajaloo poolt määratud olukorras.
Jaan Kross on avaldanud kultuuri- ja kirjanduspublitsistikat ning vahendanud eesti keelde luulet, proosat ning näidendeid.
Ajaloo kulg tõi ka Jaan Krossi elulukku palju järske pöördeid, kuid kirjandus ja kirjutamine olid temaga igal ajal.
"Kultuuris peab olema teadmine: keegi kirjutab kusagil ikka. Kirjutab ka siis, kui ei tule mõtet või kui teised on ajutiselt taas rivist väljas.Ka siis, kui pasun hüüab viimsepäeva Noa laevale. Sel ilusal hommikul läheb üks mees oma laua juurde ja naelutab end selle taha nagu ristile ja jätkab pooleliolevat peatükki. Ja ta teab, mida ta ka homme ja ülehomme kirjutab. Olgu või vee all."
Jaan Undusk
Luulesse tõi ta vabavärsi.
"Riimitud värss on laevasõit jõgepidi
vabavärss meritsi
kõige rikkamad sadamad
asuvad jõgede suudmeis."
Oma romaanide kangelaste valikuga on ta kaardistanud Eestimaa aja- ning kultuurilugu, tõmmates aastasadade tagustest sündmustest paralleele tänapäeva. Teda huvitab kõige rohkem inimese käitumine ja siseheitlused ajaloo poolt määratud olukorras.
Jaan Kross on avaldanud kultuuri- ja kirjanduspublitsistikat ning vahendanud eesti keelde luulet, proosat ning näidendeid.
Ajaloo kulg tõi ka Jaan Krossi elulukku palju järske pöördeid, kuid kirjandus ja kirjutamine olid temaga igal ajal.
"Kultuuris peab olema teadmine: keegi kirjutab kusagil ikka. Kirjutab ka siis, kui ei tule mõtet või kui teised on ajutiselt taas rivist väljas.Ka siis, kui pasun hüüab viimsepäeva Noa laevale. Sel ilusal hommikul läheb üks mees oma laua juurde ja naelutab end selle taha nagu ristile ja jätkab pooleliolevat peatükki. Ja ta teab, mida ta ka homme ja ülehomme kirjutab. Olgu või vee all."
Jaan Undusk
Jaan Kross ja Ellen Niit
Foto internetist
Uusi raamatuid jaanuaris
Elluärkamise suvi. Cloyed,D.
Leskede klubi 4.osa. Kadunud asitõend. Veem,E.
Suik ja sillerdus. Kareva,D.
Lastele:
esmaspäev, 6. jaanuar 2020
Kirjanduslik kohvitund 09.01. kell 11
Head uut aastat kõigile raamatusõpradele!
Alanud aasta toob endaga kaasa mitmeid algatusi ja väljakutseid nii kirjandus- kui muudel elualadel.
Üks neist: Luunja vald on kuulutanud 2020.aasta Henrik Visnapuu aastaks. Sellega soovitakse austada ja tutvustada sealkandis elanud ja Eesti kirjanduslugu oluliselt mõjutanud luuletaja ja ühiskonnategelase loomingut ja elukäiku tema 130.sünniaastal. H.Visnapuu elu najal saab ära rääkida Eesti noorukese riigi ja kõrgkultuuri tekkimise ja kujunemise loo. Jälgigem reklaami, et kavandatud ettevõtmistest osa saada.
Meie raamatukogu selle aasta esimene "Kirjanduslik kohvitund" on samuti pühendatud Henrik Visnapuule. See algab neljapäeval, 9.jaanuaril kell 11.
Seekord on kavas ka väike meisterdamistöö, nii et prillid võiks kaasas olla.
Olete kõik oodatud!
"Henrik Visnapuu kohta on korduvalt öeldud, et tema oli poeet juba sünnipäralt. Talle oli antud võime kehastada sõnas aimdust, tunnet ja igatsust, sütitada vaimustusega ja panna koos endaga kannatama. ta kuulub kahtlematqa meuie luuleklassikute esiritta, seda mitte üksnes oma poeetilise pärandi ulatuse, vaid ka nende väärtuste tõttu, mis luuletundlikku lugejat võiksid veel nüüdki vapustada. Ajapaatina ei suuda varjata Visnapuu laulude elamusküllust, poeet kui ukse paotaja tundmatusse jääb meilegi paljus kaasaegseks." H.Peep
Alanud aasta toob endaga kaasa mitmeid algatusi ja väljakutseid nii kirjandus- kui muudel elualadel.
Üks neist: Luunja vald on kuulutanud 2020.aasta Henrik Visnapuu aastaks. Sellega soovitakse austada ja tutvustada sealkandis elanud ja Eesti kirjanduslugu oluliselt mõjutanud luuletaja ja ühiskonnategelase loomingut ja elukäiku tema 130.sünniaastal. H.Visnapuu elu najal saab ära rääkida Eesti noorukese riigi ja kõrgkultuuri tekkimise ja kujunemise loo. Jälgigem reklaami, et kavandatud ettevõtmistest osa saada.
Meie raamatukogu selle aasta esimene "Kirjanduslik kohvitund" on samuti pühendatud Henrik Visnapuule. See algab neljapäeval, 9.jaanuaril kell 11.
Seekord on kavas ka väike meisterdamistöö, nii et prillid võiks kaasas olla.
Olete kõik oodatud!
"Henrik Visnapuu kohta on korduvalt öeldud, et tema oli poeet juba sünnipäralt. Talle oli antud võime kehastada sõnas aimdust, tunnet ja igatsust, sütitada vaimustusega ja panna koos endaga kannatama. ta kuulub kahtlematqa meuie luuleklassikute esiritta, seda mitte üksnes oma poeetilise pärandi ulatuse, vaid ka nende väärtuste tõttu, mis luuletundlikku lugejat võiksid veel nüüdki vapustada. Ajapaatina ei suuda varjata Visnapuu laulude elamusküllust, poeet kui ukse paotaja tundmatusse jääb meilegi paljus kaasaegseks." H.Peep
Foto internetist
-Kõik meie oleme varsti vaid nimed
muistendis, maalis ja raamatus.
Viirastuslik, mõttehull, saamatu -
järelmaailmale loomingu ime.
H.Visnapuu
reede, 13. detsember 2019
Uusi raamatuid novembris - detsembris
Baruto. Rääkimata lood. Ellermaa,E.
Ehe elujõud. Lepmaa,M.
Isa. Raud,M.
Juhused või siiski saatus. Sepp,A.
Julm kümnend. Hion,E.
Jäälinnu surm. Beaton,M.C.
Ka naabrid nutavad. Luitsalu,S.
Kolm nädalat punast diktatuuri. Raag,A.
Kuri hunt. Neuhaus,N.
Kuristikupealsed. Kudu,R.
Latsepõlve suve. Kaplinski,J.
Lunastus. 3.osa. Sigurdardottir,Y.
Lõpmatus. Õnnepalu,T.
Mamba mõtteviis. Bryant,K.
Minu Los Angeles. Tootsi,H.
Mister. James,E.L.
Ohvrite ohver. Svernström,B.
Rose on kadunud. Kettu,K.
Saladuste varjud. Erich, Artur I.
Sild väikesel Emajõel. Loeck, H-W.
Surmavad saladused. Bryndza, R.
Talibani pojad. Liias,T.
Talvetuli. De la Motte, A.
Tiivuline tunnistaja. Tuule,E.
Täna öösel magan mina... Radvilaviciute,G.
Verihurmade aed. Raud,P.
Vinguv jalaluu
Lastele:
King nr 39. Vaiksoo,J.
Piparkoogulugu. Veigel,P.
Päike põues. Vilep,H.
Sussi sisse. Wimberg
Väikese hiire jõulud. Jäntti,R.
Ehe elujõud. Lepmaa,M.
Isa. Raud,M.
Juhused või siiski saatus. Sepp,A.
Julm kümnend. Hion,E.
Jäälinnu surm. Beaton,M.C.
Ka naabrid nutavad. Luitsalu,S.
Kolm nädalat punast diktatuuri. Raag,A.
Kuri hunt. Neuhaus,N.
Kuristikupealsed. Kudu,R.
Latsepõlve suve. Kaplinski,J.
Lunastus. 3.osa. Sigurdardottir,Y.
Lõpmatus. Õnnepalu,T.
Mamba mõtteviis. Bryant,K.
Minu Los Angeles. Tootsi,H.
Mister. James,E.L.
Ohvrite ohver. Svernström,B.
Rose on kadunud. Kettu,K.
Saladuste varjud. Erich, Artur I.
Sild väikesel Emajõel. Loeck, H-W.
Surmavad saladused. Bryndza, R.
Talibani pojad. Liias,T.
Talvetuli. De la Motte, A.
Tiivuline tunnistaja. Tuule,E.
Täna öösel magan mina... Radvilaviciute,G.
Verihurmade aed. Raud,P.
Vinguv jalaluu
Lastele:
King nr 39. Vaiksoo,J.
Piparkoogulugu. Veigel,P.
Päike põues. Vilep,H.
Sussi sisse. Wimberg
Väikese hiire jõulud. Jäntti,R.
kolmapäev, 4. detsember 2019
Pühade tulekul
Pühade tulekul
Julius Oro
Käisid ammu mardid hallid,
kadrid käisid oma teed.
Tulemas on pühad kallid,
rõõmsad jõulupühad need.
---------
1.advent on juba möödas ja esimesed jõuluettevalmistused tehtud nii kodudes kui töökohtades.
Jätkugu turvatunnet, ilusate mälestuste taaskogemist, häid ja puhtaid tundeid kogu jõulukuuks.
Aidaku see aeg meil kõigil uueks aastaringiks jõudu koguda.
Julius Oro
Käisid ammu mardid hallid,
kadrid käisid oma teed.
Tulemas on pühad kallid,
rõõmsad jõulupühad need.
---------
1.advent on juba möödas ja esimesed jõuluettevalmistused tehtud nii kodudes kui töökohtades.
Jätkugu turvatunnet, ilusate mälestuste taaskogemist, häid ja puhtaid tundeid kogu jõulukuuks.
Aidaku see aeg meil kõigil uueks aastaringiks jõudu koguda.
Päkapikkude raamatukogu
Jõulusoovid
Jõululõhnad
Inglid
Jõuluaja tähtpäevad
21.detsember - toomapäev
24.detsember - jõululaupäev ehk jõuluõhtu
25.-27.detsember - esimene, teine ja kolmas jõulupüha
26.detsember - tehvani- ehk tabanipäev
28.detsember - süütalastepäev
31.detsember - vana-aastaõhtu, nääriõhtu
1.jaanuar - uusaastapüha
6.jaanuar - kolmekuningapäev
reede, 15. november 2019
Kirjanduslik kohvitund
"Kombed ja tavad muutuvad aja möödudes palju, ja inimeste usk muutub ja nad mõtlevad paljudest asjadest teisiti. Kuid inimeste südamed on jäänud muutumatuks ajast aega."
Sigrid Undset. "Kuningas Artur ja ümarlauarüütlid"
Sigrid Undset (1882 - 1949) on üks armastatumaid Põhjamaade naiskirjanikke läbi aegade. 1928.a. pälvis ta Nobeli preemia. Ta on kirjutanud 36 teost, millest kuulsaim on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Kohvitunnis tuleb juttu kirjaniku elust ja loomingust. Olete oodatud!
Foto internetist
Sigrid Undset. "Kuningas Artur ja ümarlauarüütlid"
Sigrid Undset (1882 - 1949) on üks armastatumaid Põhjamaade naiskirjanikke läbi aegade. 1928.a. pälvis ta Nobeli preemia. Ta on kirjutanud 36 teost, millest kuulsaim on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Kohvitunnis tuleb juttu kirjaniku elust ja loomingust. Olete oodatud!
Foto internetist
Tellimine:
Postitused (Atom)