Kohtumine kirjanik Reeli Reinausiga

Reeli Reinaus

Reeli Reinaus on sündinud 1977. aastal Keilas. Lõpetas 1996. aastal Kohila Gümnaasiumi ja 2002. aastal Tartu Teoloogia Akadeemia. 2007. aastal kaitses Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal (magistritööd teemal „Enesepresentatsioon virtuaalses kogukonnas sünnituslugude ja perekooli foorumi kommentaaride näitel”). Töötanud Tartu Ülikoolis ja Eesti Kirjandusmuuseumis ning on olnud Tartu Teolooga Akadeemia lepinguline külalisõppejõud.
Reeli Reinaus tuli lastekirjandusse 2008. aastal jutustusega „Saladuslik päevik”. Sestpeale on temalt igal aastal ilmunud üks-kaks laste- või noorteraamatut. Tänaseks on tema kontol koos paari täiskasvanutele kirjutatud teosega üle 20 raamatu. Ligi kümneaastase kirjandusliku karjääri jooksul on märgata kirjaniku jõudsat arengut sisulisuse, süvenemise ja läbitöötatuse suunas. Reeli Reinaus tabab hästi eeldatava lugeja maitset ja vajadusi ja ning peab silmas ka tema vastuvõtuvõimet. Tema käes õnnestuvad ühtviisi laste argielu kirjeldused, probleemromaanid noortele, kriminullid ja müstikaga pikitud põnevuslood. Märkimist väärib autori püüd lugejat ka harida, olgu küsimuse all siis üleloomulikud nähtused, tegelaste väändunud väärtushinnangud või (eriti tihti) kõik rahvapärimusse ja ‑uskumustesse puutuv.

 

Kohtumine toimub Anna Haava nim Pala Koolis 16.märtsil kell 12.          

Kirjanduslik kohvitund

...algab neljapäeval, 1.märtsil kell 11.
Meenutame kirjanikku, kes oma mälestusteraamatus "Maast madalast" on öelnud:
"Sündisin minu põlvkonnale paljutähenduslikul aastal. Luuletaja ütleb: "Ja kes oleks see meist, kes ei teaks - kahekümne neljas veebruar tuhat üheksasada kaheksateist!"
Jah, iseseisev vabariik oli välja kuulutatud, aga kui mina nädal hiljem sündisin, olid "va sakslased" maa okupeerinud. Sõda, nälg, revolutsioon, okupatsioon, püksirihma pingutamine eelnes ja kaasnes mu sündimisele, järelkajad ei vaibunud niipea."
3.märtsil 1918.a. sündis Silvia Rannamaa. Ta elas pika elu ja lahkus meie hulgast 89-aastaselt 19.aprillil 2007.a.
Tema kirjanduslik looming ei ole eriti ulatuslik, kuid sellele vaatamata kaalukas. Diloogiaga "Kadri" (1959) ja "Kasuema" (1963) taaselustas ta eesti tütarlasteraaamatu traditsiooni. Raamatuid on korduvalt välja antud ja tõlgitud paljudesse keeltesse, "Kasuema" ainetel on loodud film "Naerata ometi".
Ilmunud on veel muinasjutukogu "Nösperi Nönni natuke" (1977), loomajuttude kogumik "Väikese käpa jälg" (1985) ja 2 mälestusteraamatut - "Maast madalast" (1990)  ning "Ja vaimuvara ka" (1998). Kahes viimases avab kirjanik lisaks oma kujunemisloole ka huvitavamaid seiku ajastu ühiskondlikus ja kultuuriloolises elus.

Silvia Rannamaa

 

 

Fotod internetist

 

Olete oodatud meenutama!





Uusi raamatuid veebruaris

Elust ja armastusest. Rajapuu,R.
Naine aknal. Finn,A.J.
Naine Idaekspressis. Ashford,L.
Izabeli taassünd. Redmerski,J.A.
Laululind. Willett,M.
Magus lõks. Swanlake,B.
Matmisriitused. Kent,H.
Minu Indoneesia. Renser,B.
Põhjala müüdid. Gaiman,N.
Sarai tapmine. Redmerski,J.A.
Sinu jäljed. France,E.
Surma jälgedes. Rendell,R.
Sünk jää, otsatu põhi. Kangur,T.
Tasakaalutrikk. Trollope,J.
Lastele ja noortele:
Ava Lavenderi iseäralikud ja kaunid kannatused. Walton,L.
Meie keemilised südamed. Sutherland,K.
Sina minu kõrval ja maailm meie vahel. Yoon,N.
Suusi ja kadunud uni. Reinaus,R.

"Minu Eestimaa"

Veebruaris - märtsis saab meie raamatukogus vaadata Urve Sulgeri loodusmaalide näitust, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100.sünnipäevale.
On võimatu arvata, milline aastaaeg Urvele kõige rohkem meeldib. Ta on vaadelnud ja jäädvustanud nii kevadet, suve, sügist kui talve. Näituse vaataja näeb ja tunnetab kevadist kargust  kasemahla-pildil; suvehommikute udujoomi; lummavaid päikeseloojanguid; rabasaari; sügiskullas metsi ja talvevaikust. Üks on kindel - Urve armastab väga oma maad.
Näitusega haakub hästi  Lehte Hainsalu luuletus

Eestlased
on varsakabjainimesed,
eestlased on ülaseinimesed.
Nemad on märkide märkajad,
ikka ja jälle tärkajad.

Nemad on varsakappajad,
uut loovad ja vanas lappajad,
sinisilmsed, kuid hetke passijad,
tõenõudjad ja vahel vassijad.

Nemad on just nagu paiselehed -
kikkis naised ja laiad mehed.
Hädas kokku tulevad rüsinal
Eestimaal igipüsival.

Sirelid

 

Tulge vaatama!



Kirjanduslik kohvitund

Teisipäeval, 30.jaanuaril kell 11 algab Anton Hansen Tammsaarele pühendatud kohtumine. Sel päeval möödub kirjaniku sünnist 140 aastat. (30.jaanuar 1878 Albu vald - 1.märts 1940 Tallinn).
Tulevane kirjanik õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. Õigusteaduskonnast sai ta küll lõputunnistuse, kuid riigieksamid jäid terviseprobleemide tõttu sooritamata.
Kirjandusse tuli ta 20.saj. algul külaolustikuliste novellide ja jutustustega Anton Hanseni nime all.
Tema loomingu kaks viimast,  kõige viljakandvamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga. Aastast 1919. oli ta kutseline kirjanik Tallinnas. Ilmusid näidendid  "Juudit" ja "Kuningal on külm";  romaanid "Kõrboja peremees", "Elu ja armastus", "Ma armastasin sakslast", "Põrgupõhja uus vanapagan"; 5-köiteline romaanisari "Tõde ja õigus".
Tammsaare teostele on iseloomulikud ootamatused ja ebatavaliste olukordade loomine, kuid ometi mõjub ta realistliku ja lihtsana.
"Tammsaare on viinud meid oma teostega mägestikku, kui oleme tasandikult, ja tasandikule, kui oleme mägilased. Tammsaare on õpetanud meid armastama seda, mida ise kunagi ei märka" (Raamatust "Sajandi sada Eesti suurkuju").





                                                                                  Foto internetist

 Kahjuks ei suuda me mõne tunni jooksul lahata põhjalikult kirjaniku loomingut, pigem jagame tema kaasteeliste mälestusi. Tammsaare kohta on eri ajastutel ilmunud palju kirjutisi, kus on uuritud nii tema loomingut kui eluloolisi andmeid. Anton Hansen Tammsaare  - oma suguvõsa liige, abikaasa, isa, sõber, perekonnapea jne. Aga ka eestlane ja eurooplane, kel oli südamel sünnimaa ja maailma saatus.
"... eurooplust ei saavutata üldse mitte Euroopale järeleahvimisega, vaid sellega, et õpime niisama intensiivselt mõtlema, tundma ja töötama, nagu on seda teinud eurooplane.--- Sügav ja intensiivne saab aga olla mitte võõrsilt laenatud asjus..., vaid selles, mis meile kõige põlisemat." A.H.Tammsaare.

 

 

Foto internetist

 

Olete oodatud!

 





"Sisustusnõuanne"

Tee ise "stiilne" diivan!
 Kui soovid oma koju või asutusse mõnusat istumiskohta, ei pea sa kohe mööblipoodi minema. Kõigepealt tee väike inventuur seismajäänud kangaste hulgas. (Leiad soodsa hinnaga kangareste ka kangapoodidest).  Neist õmble suuremad ja väiksemad padjad. Täidiseks sobivad kõik pehmed materjalid - kasutusest kõrvalejäänud padjad, tekid, madratsitükid, poroloon, vanad kampsunid jne. Materjali kulub küll palju, kuid ehk ongi Sul vaja oma panipaiku korrastada. Tulemus on mugav ja originaalne. Meie raamatukogus hõivatakse esimesena just tema. Aitäh Helinile õmblusabi eest!



 

Sobib kasutamiseks väga hästi ka "suurtele" inimestele. Järele proovitud!



Aastaring

Head uut, algavat aastaringi LAOZI igikestva tarkusetera saatel:

"Tee tegemata, püüa püüdmata, maitse maitsemata, pea tühist tähtsaks, tee väikestest asjadest suur, tasu vaenule heatahtlikkusega, valmistu keerulisteks aegadeks, kui see on kerge, tee suuri asju, kui teha on vähe."

Head uut aastat!

Aastalõpumeeleolu

Aastad mööduvad järjest kiiremini. Kas aeg on saanud tiivad?
Tänavune aastavahetus toob endaga kaasa mitmeid tööalaseid muudatusi. Endiste Pala ja Tabivere valdade raamatukogud alustavad uuel aastal tegevust Tartumaal.
Jõuluseminaril 14.detsembril ütlesid Jõgevamaa kaasteelised meile väga südamlikult "head aega" ja "uute kohtumisteni". Suur tänu Jõgeva Maavalitsusele, Põltsamaa Raamatukogule ja kõigile kolleegidele meeldiva ja toetava koostöö eest. Koosoldud ajad ei unune ja ühised mälestused seovad inimesi. Õnne teile kõigile!
Jõgevamaal on 10 aastat jagatud raamatukoguahinda "Ida". Sel aastal said Elutöö "Idad" Kaie Põdra Maarja-Magdaleena raamatukogust ja Ene Maasik Lümati raamatukogust. Nad on otsustanud jääda tööst kõrvale. Enega olen ühes vallas koos raamatukoguasju ajanud 16 aastat (minu tööaastad Palal); Ene aga on pühendanud raamatutele 47 tööaastat ning Kaie koguni 50 aastat. Usun, et selle töö juures hoiab inimesi töö loomingulisus ja pidev eneseareng.
Fotodel oleme Enega koos sel aastal ja mõned aastad varem.
Fotod: Põltsamaa raamatukogu, Anu arhiiv.

Uusi raamatuid novembris - detsembris

101 eesti kunstiteost. Helme,S.
Aja puudutus. Purje,E.
Bridget Jonesi beebi. Fielding,H.
Hea hunt. Söderberg,A.
Hurdast Pärnani. Urmet,J.
Igitee. Tuuri,A.
Isiklikult vastutamata. Andersson,L.
Itaalia pulm. Pellegrino,N.
Keemik. Meyer,S.
Kukeseene kuulamise kunst. Mikita,V.
Mihhail ja Margarita. Himes,J.
Minu ema vari. Scott,N.
Mägismaa. Bragin,S.
Naistepäev. Kolk,J.
Raskem tee. Child,L.
Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist. Juske,J.
Serafima ja Bogdan. Afanasjev,V.
Siiralt teie Šurik. Ulitskaja,L.
Sinu järel koju. Edwards,M.
Sisering. Jungstedt,M.
Tervise alkeemia. Bürkland,R.
Tiibeti raamat elust ja surmast. Rinpoche,S.
Tuulepistrik. Utrio,K.
Valede kataloog. Inglise aed. Õnnepalu,T.
Varjuõde. Riley,L.
Viimane rüütel. Ernits,P.
Öömees. Pauts,K.

Lastele ja nortele:
Fantoomrattur. Keränen,M.
Islami põnev lugu. Juske,J.
Kadunud soki saladus. Jaaks,P.
Lapse oma loomaraamat. Varpu,M.
Tihane tõstab tiibu. Rummo,P.-E.
Tüdruk, kellel oli saladus. Lepp,K.

Kirjanduslik kohvitund

Teisipäeval, 12.detsembril kell 11 algab selle aasta viimane kohvitund. Meenutame mööduva aasta lugemiselamusi ja jagame jõulumälestusi.

Regede ja saanidega
              Olivia Saar

Vanal ajal jõuluajal sõitsid reed ja saanid,
linnarahvas jõuluks tegi maalesõidu plaanid.

Jõulupühi pühitseti, naerdi, tehti nalja,
pimesikku mängiti ja joodi jõulukalja.

Vanal ajal oli kombeks õled tuppa tuua,
nõnda püüti väikestele mängulusti luua.

Vanal ajal jõulupühad tähtsad nii kui praegu,
vahel tasub meenutada möödaläinud aegu.

Kohtumiseni!

Häid pühi!

Foto internetist