reede, 6. oktoober 2017

Kodulooline fotonäitus

Oktoobri lõpuni on raamatukogus avatud näitus
"Aeg jätab jäljed maastikule ja inimeste südametesse".
 
Pika pealkirjaga näitus jutustab kodukoha ajaloost, loodusest ja kultuurist.
Hobifotograaf Elina Kalme käis suve jooksul kaameraga Pala valla külades ringi ja pildistas maastikku, hooneid, mälestuskive - märgilisi kohti, mis jutustavad siitkandi elust muinasajast tänapäevani.
Eakamatel vaatajatel kerkivad näituse juures mälestused esile; noorematel inimestel aga võiks tekkida terve kuhi küsimusi, näiteks: "Kuidas elati Raatvere muinasasulas?", "Mida ohverdati Mäkaste ohvrikivil ja miks?", "Kas Tondikivil käisid tondid istumas?" jne.
Märgid maastikul võivad esile kutsuda nii helgeid kui kurbi mälestusi, kuid see on meie elu- ja ajalugu.
 Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.
Eksponeeritud on 120 fotot. Lisatud on selgitavaid tekste Pala mõisa, Pala valla, Raatvere muinasasula ja Kodavere kiriku kohta, pärimuslugusid Peipsi kaldal olevatest kividest jne. Näitust vaadates saab aimu, kui palju on siinses piirkonnas olnud koole (kui hoonet enam pole, on paigad tähistatud mälestuskividega). Huvitav on vaadata taluarhitektuuri näiteid ja maastikke, mis praegu on veel ehedalt olemas, kuid mis muutuvad kiiremini, kui me aimata oskame.
 
 
 Nõva esimese koolitare (aastast 1765) asukoht


Tondikivi Peipsi ääres.
"Sääritsa kõrtsis peetud pidu. Vanapagan hakanud Rannamõisa poolt mööda Peipsi äärt ka peole minema, kui äkki külakoerad karjas teda kimbutama tulid. Vanapagan hüpanud suure kivi otsa ja hakanud sealt koeri õrritama: "Säh, kutsu, see jalg, säh, kutsu. teine jalg..." Pikapeale tüdinud koerad ära ja läinud minema. Vanapagan jõudnud peole ja tantsinud seal hommikuni, nii et kabjad tuld lõid." Jutustas Eevi Treial

Pala mõisa õlletehas, töötas aastatel 1873 - 1914

Pala vallamaja, valmis 1914.a. Ta on Eesti vallamajadest ainuke torniga ehitis.

Hoidkem ja tundkem oma kodukoha aja- ja kultuurilugu - juurteta kultuur on hääbuv kultuur.



reede, 22. september 2017

"Kirjanduslik kohvitund" 26.septembril kell 11 - 13

Sügishooaja esimesel kohtumisel vaatame koos uut koduloolist fotonäitust "Aeg jätab jäljed maastikule ja inimeste südametesse". Fotograaf Elina Kalme käis suve jooksul kaameraga ringi Pala valla külades ja pildistas mälestisi, muistiseid, looduskaitsealulisi ja pärandkultuuri objekte. Fotdega kaasnevad lood ja inimeste mälestused.
Tutvustame augusti ja septembrikuu kirjanikke-juubilare ja tsiteerime nende loomingut. Kas teemad ja mõtted, mille üle eri põlvkondade autorid arutlevad ja esile toovad, on ajas muutunud ?
 
 Matthias Johann Eisen (28.IX 1857 - 6.VIII 1934)
 
 
Jüri Parijõgi (2.IX 1892 - 9.VII 1941)
 
 
Mari Saat (27.IX 1947)
 
 
Tõnu Õnnepalu (13.IX 1962)
 
 
Kauksi Ülle (23.IX 1962)
 
Kõik huvilised on oodatud!

esmaspäev, 31. juuli 2017

"Roheline lugemine"

Külmal aastaajal on kõige mugavam lugeda soojas toas diivanil, tugitoolis, voodis jm. Suvel toob vaheldust õues- ehk "roheline lugemine". Igaüks võib soovi korral leida varjulise (päikeselise) nurgakese, kus nautida romantilisi, kriminaalseid, ajaloolisi või ulmelisi lugusid; sirvida ajakirju ja ajalehti.
Saadud lugemiselamust võimendavad teised meeled - ritsikate lakkamatu sirin, vana õunapuu õõnsuses elavate tihasepoegade rõõmukisa iga saabuva toidupala tervituseks; ninna tungiv liivatee ja iisopi ergutav lõhn; päikese kuum kõrvetus, kuni möödalibisev pilv ta varjab ja Sa pleedi haarad. Suled silmad ja lased mõtetel rännata...
Fotodel on minu sellesuvised lugemiskohad maakodu natuke "metsikus" aias ja verandal. Kõvemad asemed saavad istumise eel padjad ja madratsid, et elamus ikka meeldiv oleks.

Tihaselaulu kuulamise koht
 
Krimi sobib lõhnaaeda
 
"Punane raamat" mustal taustal
 
Eriti mugav istumine, kui väljas vilu on
 
Kiire uudiste sirvimine
 
Millised on Sinu õueslugemise kohad?

kolmapäev, 21. juuni 2017

Kodused rajad

Suve kõige värskemal ja ilusamal ajal on õige minna oma lapsepõlve- ja koduradu käima.
Oled õnnelik, kui Sinu juured on praegugi kodukohas, kuid ka põgus külastus annab Sulle juurde esivanemate jõudu ja tarkust eluga edasi minna.
Ilusat jaaniaega ja suverõõme!

Sa tuled kaugelt lapsepõlvemaalt
                                  Anna Haava

Sa tuled kaugelt lapsepõlvemaalt,
Üht iluilma kaasas kannad säält:
Su kadunud kodust mälestusesära!
Sa selle saatel võitnud ilma ära.
Kõik ohud, vaevad pikal eluteel
Sind seda enam hingestanud veel,
Et murede ja kannatuste voos
Sa mängind kannelt nagu võiduhoos!
Ja deemonid, kes otsind sulle hukku,
- Nad rahutumad vahel maa ja taeva,
Kes ohustavad iga hingekest,
Kuid paistvad välja oma maskidest -
Nad kihutand kui tuhat tuulispääd!
Ei tundes enam kurakätt ei hääd!
Nii kihutes nad kukkund ajalukku
Ja naelutanud kinni oma teod!
- Nii nagu ikka, ilma algusest
Aeg annab aru kõigist tegudest -
-------
Haavakivi, Pala vald
 
Fotod: Anu Saul

esmaspäev, 15. mai 2017

"Kirjanduslik kohvitund"

Teisipäeval, 16.mail algusega kell 11 räägime Heino Kiige loomingust ja tema elutõdedest. Kirjanik sündis 14.mail 1927.a. Avinurme vallas, suri 22.veebruaril 2013.a.
Hariduselt oli Heino Kiik aiandusagronoom ja agronoom. Neid erialasid õppis ta Räpina Aiandustehnikumis ja EPA-s ning ta oli nendel ametitel töötanud, enne kui hakkas vabakutseliseks kirjanikuks 1963.a.  Tema tuntumad teosed on "Tondiöömaja",  "Arve Jomm", "Mind armastas jaapanlanna", "Maria Siberimaal". Kuna autor on kirjeldanud oma raamatute olustikku väga ajastutruult, oli mitmete raamatute puhul raskusi nende trükki jõudmisega. Rahvas aga haaras tema teoseid lennult. Peale ilukirjanduslike teoste avaldas ta hulgaliselt oma tegevust kirjeldavaid päevaraamatuid, mida nimetas dokumentaalromaanideks. Ta on ka raamatute "Maailma viljad " ja "Taimetark" autor.
Üheks oma elutööks on kirjanik pidanud dendropargi rajamist oma Välja  talu maadel Loksa ligidal Kasispea külas. Talu ostis ta 1990.a. ja kohe hakkas ta kodumetsa hooldama ja parki rajama. Talu seitsmest hektarist poolel kasvab parkmets, kus eraldi metsatukkadena seisavad kaasik, männik, lepik ja kuusik. Kollektsiooni kuulub 700 puu- ja põõsaliiki kogu maailmast. Ta ise on öelnud, et kui tema nime ükskord enam ei mäletata ja tema raamatuid ei loeta, siis vähemalt teab ta, et dendropargi puud on suureks kasvanud.
Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!
                                                               Heino Kiik 2012.a. Foto internetist