Uusi raamatuid oktoobris

24 üldoskuste mängu 5-7 aastastele lastele. Kondratjev,B.S.
100 ideed õpetajale. Lõbu,K.
IFF. Suur loterii. Juur,M.
Kaheksa mäge. Cognetti,P.
Kalender 2018
Kas siis selle maa keel...
Luikede järv. Kadastik,M.
Murdumine. Paris,B.A.
Mälestusi raamatutest. Kaints,H.
Nekroloogiklubi. Birmajer,M.
Oktoober on kõige külmem kuu. Carlsson,C.
Oleg Sapožnin. Kooli,P.
Rahvarõivas on norm
Samal ajal sajal jalal. Contra
Sõbrad ja hallikirju koerake. Tohvri,E.
Vete sügavusse. Hawkins,P.

Lastele ja noortele:
Kristiine poisid tegutsevad. Käit,H.
Krüptoportaal. Peers,B.
Kuu king. Saat,M.
Kõik minu sugulased. Raud,P.
Külaskäik. Saar,A.
Onu Internet ja nutikaigas. Oja,K.
Rebane ja päkapikk. Lindgren,A.
Teedu ja Peedu detektiividena. Havukainen,A.
Tuletõrjemõistatus. Widmark,M.
Ujulamõistatus. Widmark,M.

Kirjanduslik kohvitund

Kohvitund algab teisipäeval, 21.novembril kell 11 ja on pühendatud Astrid Lindgreni 110.sünniaastapäevale.
Kirjatöö oli Astrid Lindgreni jaoks elutähtis. Ta on öelnud:
"Kirjutamine on ränk töö, aga see on kõige toredam, mis üldse olemas. Ma kirjutan hommikuti ja õhtuti mõtlen: "Oh, tuleks juba kiiremini hommik, et saaksin edasi kirjutada!"".
Ka hea raamatu kirjutamise saladus on tal teada:
"Hea raamat peab olema justkui haug. Terav ja terane nina, siis paras tükk söödavat liha ja lõpuks laksuv saba."
Autor on kirjutanud 82 raamatut, mis on leidnud endale lugejaid kõigis maailma nurkades, neid on tõlgitud 90 keelde ning trükitud rohkem kui 130 miljonis eksemplaris. Raamatuid võiks laduda ülestikku mitme tuhande Eiffeli torni kõrguseks.
Raamatute edusammude saladus oli tegelikult imelihtne, arvas kirjanik ise. Ta ei kirjutanud oma raamatuid tagamõttega, et need peaksid sobima kas täiskasvanuile või lastele; ta kirjutas neid iseenda pärast, need olid lihtsalt sellised raamatud, mida ta oleks tahtnud tüdrukuna lugeda. Ta jäi selle juurde, mida hästi tundis: kuidas oli lapsena elada maal ja väikelinnas, kuidas noorukina suurlinnas - ja siis laiendas ta oma tegevuspaiku saarestikku, metsa ning üleloomulikkusse.
Raamatust: Astridi pildid. 2007

 

Foto internetist

 

"Annika oli seisnud ja üht asja mõelnud. Ta ei teadnud, kas on sobiv seda öelda, kuid ta ei suutnud sellest siiski loobuda.

"Valetada on inetu", sõnas ta. "Seda ütleb ema".

"Häh, sa oled õige rumal, Annika," sõnas Tommy. "Ega Pipi siis tõeliselt valeta, ta ainult teeb nii, nagu valetaks, ta mõtleb välja, kas sa siis aru ei saa, pudrupea!"

Pipi silmitses mõtlikult Tommyt.

"Sa räägid vahetevahel nii tarka juttu, et ma kardan, sinust võib veel midagi õige suurt saada," sõnas ta."

Raamatust "Pipi Pikksukk"

 

Kohtumiseni!





Kohtumine luuletaja ja ühiskonnategelase Heldur Läänega

...algab teisipäeval, 24.oktoobril kell 11.
Autori luuletused on natuke mängulised ja neis on tähelepanekuid nii argielust kui ülevatest hetkedest.
Kogumiku "Roosa maailm" alguses lubab ta:

"Värvin kõik rõõmsalt roosasse
külma ja sooja
heledasse ja tumedasse
olen roosa maailma looja..."

Kas me sellist maailma tahamegi?

Tagakaanelt aga leiame read:

"Ära usu luuletaja juttu
ta ainult luuletab,
paneb magusaid sõnu ritta
vahel suisa valetab.
Kummaliselt kumisevad mõtted
selles vales tahakski elada,
jätta maha elulised tõed,
luuleliselt liuelda.
Maksab luuletaja vale eest
vahel hinge hinda,
aga mis on sinul sellest
naudi lennul sinilindu."

Heldur Lääne

Foto internetist

 

Kohtumiseni!

Juubelikutse

Pala raamatukogu palub kõiki kultuuri ja kirjandust austavaid inimesi oma 110.sünnipäeva peole.

Raamatukogu asutati Pala Laulu- ja Mängu Seltsi juurde 1907.a.

Juurte juurde tulles naudime peol puhkpillimuusikat ja

koolilaste etendatud igihaljast näitemängu.

Olete oodatud neljapäeval, 19.oktoobril kell 16.

 

 

Uusi raamatuid septembris

Ajapüüdja - mälestusi Kokora mailt. Kasemaa,A.
Eelmine tüdruk. Delaney,J.P.
Eesti rahvatarkused kodust, loodusest, tervisest ja suhetest. Hiiemäe,R
Jõgevamaa vabadusvõitlus
Kaks armastuslugu. Kaldmaa,K.
Kirev - Saatus ja looming. Kibuvits,L.
Kogu elu. Seethaler,R.
Lesk. Barton,F.
Malbe daami surm. Beaton,M.C.
Mees, kes otsis oma varju. Lagercrantz,D.
Minu maailm. Pruuli,T.
Minu Okeaania. Mõttus,L.
Monoloogid. Lääne,H.
Montmartre`i jalamil. Röstlund,B.
Moodsad armastajad. Straub,E.
Mustad valed. Torre,A.
Märkmik. Lääne,H.
Näpumängud ja rütmisalmid. Huopolainen,K.
Pagulusse - lugu elust, sõjast ja rahust. Toona,E.
Seitsme kuningriigi rüütel. Martin, G.R.R.
Urbanowiczid. Kaljund,H.
Veri lumel. Veel verd. Nesbo,Jo
Viimane laev. Jõe,A.
501 fakti, mida peaksid teadma matemaatikast. Metha,S.
Lastele ja noortele:
Hobune Henry unenägu. Karu,M.
Isamoodi unejutud. Tomusk,I.
Kassiiseloom. Sepp,K.
Kuidas loomad endale sabad said.
Lars LOL. Akerlie,I.
Mina olen siil. Kutšerskaja,M.
Minu heade kommete meelespea. Jalbert,P.
Mõõkade äss. Reinaus,R.
Noorelt ettevõtjaks. Sutherland,A.
Suurte koerustükkide päevik. Jalbert,P.
Vanalinna detektiivid. Reinaus,R.

"Paberiring"

Meedias on kõlanud appihüüdeid, kui vanapaberikonteinerist on leitud raamatukogudest mahakantud raamatuid. Pole vaja arvata, et raamatukoguhoidjad on raamatuvihkajad. Kuna igal aastal lisandub fondidesse sadu (suurematel kogudel tuhandeid) uusi raamatuid,  tuleb paratamatult vananenud sisuga, kulunud või mitme eksemplariga raamatuid ka maha kanda. Mida nendega edasi teha?
Pala raamatukogus on juba aastaid riiul "Lugejalt lugejale", kuhu panen mahakantud raamatuid, mis minu arvates võiksid kellelegi veel huvi pakkuda. Sinna on oma kodudest lisa toonud ka lugejad. Osa raamatuid on uue kodu leidnud, suur osa siiski mitte. Nii on paratamatu nad lõpuks vanapaberi kogumispunkti saata.
Vanade raamatutega saab ka meisterdamismänge mängida - lihtsalt oma lõbuks. Ajalehtedest, ajakirjadest ja raamatutest annab vormida nii erinevaid dekoratiivseid kujundeid kui tarbeasju.
Sellest sügisest saavad huvilised osa võtta "Paberiringi" tegemistest. Oleme isetegijad ja katsetajad, õpetajat klassi ees ei ole.
 Internetist leiab hulgaliselt näiteid ja õpetusi, ilmunud on ka vastavasisulisi raamatuid. Neid leidub ka meie raamatukogus.
 Koos käime neljapäeviti kell 11 -13. Siiski on ka erandeid ja järgmise kohtumise lepime kokku alati kohapeal. 12.oktoobril alustame juba kell 10.15, sest kell 12 algab Anna Haava nimeline luulekonkurss.



 

Prootea-lill

 

Raamatulill

 

Volditud kujundeid

 

Kusudama-lill

 

 

Ajakirjalehest, noodipaberist

 

Esimese tunni tulemused. Jätkame, sest meile meeldis. Tule Sinagi!

 

Kodulooline fotonäitus

Oktoobri lõpuni on raamatukogus avatud näitus

"Aeg jätab jäljed maastikule ja inimeste südametesse".

 

Pika pealkirjaga näitus jutustab kodukoha ajaloost, loodusest ja kultuurist.

Hobifotograaf Elina Kalme käis suve jooksul kaameraga Pala valla külades ringi ja pildistas maastikku, hooneid, mälestuskive - märgilisi kohti, mis jutustavad siitkandi elust muinasajast tänapäevani.

Eakamatel vaatajatel kerkivad näituse juures mälestused esile; noorematel inimestel aga võiks tekkida terve kuhi küsimusi, näiteks: "Kuidas elati Raatvere muinasasulas?", "Mida ohverdati Mäkaste ohvrikivil ja miks?", "Kas Tondikivil käisid tondid istumas?" jne.

Märgid maastikul võivad esile kutsuda nii helgeid kui kurbi mälestusi, kuid see on meie elu- ja ajalugu.

 Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.

Eksponeeritud on 120 fotot. Lisatud on selgitavaid tekste Pala mõisa, Pala valla, Raatvere muinasasula ja Kodavere kiriku kohta, pärimuslugusid Peipsi kaldal olevatest kividest jne. Näitust vaadates saab aimu, kui palju on siinses piirkonnas olnud koole (kui hoonet enam pole, on paigad tähistatud mälestuskividega). Huvitav on vaadata taluarhitektuuri näiteid ja maastikke, mis praegu on veel ehedalt olemas, kuid mis muutuvad kiiremini, kui me aimata oskame.

 

 

 Nõva esimese koolitare (aastast 1765) asukoht

Tondikivi Peipsi ääres.
"Sääritsa kõrtsis peetud pidu. Vanapagan hakanud Rannamõisa poolt mööda Peipsi äärt ka peole minema, kui äkki külakoerad karjas teda kimbutama tulid. Vanapagan hüpanud suure kivi otsa ja hakanud sealt koeri õrritama: "Säh, kutsu, see jalg, säh, kutsu. teine jalg..." Pikapeale tüdinud koerad ära ja läinud minema. Vanapagan jõudnud peole ja tantsinud seal hommikuni, nii et kabjad tuld lõid." Jutustas Eevi Treial

Pala mõisa õlletehas, töötas aastatel 1873 - 1914

Pala vallamaja, valmis 1914.a. Ta on Eesti vallamajadest ainuke torniga ehitis.

Hoidkem ja tundkem oma kodukoha aja- ja kultuurilugu - juurteta kultuur on hääbuv kultuur.



"Kirjanduslik kohvitund" 26.septembril kell 11 - 13

Sügishooaja esimesel kohtumisel vaatame koos uut koduloolist fotonäitust "Aeg jätab jäljed maastikule ja inimeste südametesse". Fotograaf Elina Kalme käis suve jooksul kaameraga ringi Pala valla külades ja pildistas mälestisi, muistiseid, looduskaitsealulisi ja pärandkultuuri objekte. Fotdega kaasnevad lood ja inimeste mälestused.
Tutvustame augusti ja septembrikuu kirjanikke-juubilare ja tsiteerime nende loomingut. Kas teemad ja mõtted, mille üle eri põlvkondade autorid arutlevad ja esile toovad, on ajas muutunud ?

 

 Matthias Johann Eisen (28.IX 1857 - 6.VIII 1934)

 

 

Jüri Parijõgi (2.IX 1892 - 9.VII 1941)

 

 

Mari Saat (27.IX 1947)

 

 

Tõnu Õnnepalu (13.IX 1962)

 

 

Kauksi Ülle (23.IX 1962)

 

Kõik huvilised on oodatud!

Uusi raamatuid juulis - augustis

Agatha Raisin ja kummituste maja. Beaton, M.C.
Ajatu rahutus. Tuisk,A.
Elu pöördelised hetked. Sepp,A.
Fööniksi laps. Erskine,B.
Heli Lääts. Armastusega. Karm,H.
Helikopterirööv. Bonnier,J.
Henri Picki müsteerium. Foenkinos,D.
In manibus portabunt - kätel kantud - Einar Laigna lugu. Laigna,E.
Ja sada surma. Ernits,M.
Kes kardab Aafrikat? 2.osa. Penu,A.-M.
Koome kaltsuvaiba. Västrik,V.
Kuradil on lapse nägu. Kahro,M.
Küprose kibedad sidrunid. Durrell,L.
Libahunt. Vargas,F.
Linnulennul Eesti ajaloost. Laar,M.
Loomad eestlaste elus ja folklooris. Kõivupuu,M.
Mesiniku tütar. Montefiore,S.
Riigikogu liikme Märten Moksi salajane elu. Käit,H.
See olid sina. Platt,J.
Valged ööd. Cleeves,A.
Vesiliiv. Persson G.M.
Viikingiaegne Eesti. Mägi,M.

Lastele ja noortele:
Eksinud. Käit,H.
Halloo! Tungal,L.
Laste ilus elu maal. Künnapas,H.
Salasõna - kümme juttu. Wimberg
Teine elu. Karu,M.
Ühe äpardi päevik - Kannatuste rada. Kinney,J.

"Roheline lugemine"

Külmal aastaajal on kõige mugavam lugeda soojas toas diivanil, tugitoolis, voodis jm. Suvel toob vaheldust õues- ehk "roheline lugemine". Igaüks võib soovi korral leida varjulise (päikeselise) nurgakese, kus nautida romantilisi, kriminaalseid, ajaloolisi või ulmelisi lugusid; sirvida ajakirju ja ajalehti.
Saadud lugemiselamust võimendavad teised meeled - ritsikate lakkamatu sirin, vana õunapuu õõnsuses elavate tihasepoegade rõõmukisa iga saabuva toidupala tervituseks; ninna tungiv liivatee ja iisopi ergutav lõhn; päikese kuum kõrvetus, kuni möödalibisev pilv ta varjab ja Sa pleedi haarad. Suled silmad ja lased mõtetel rännata...
Fotodel on minu sellesuvised lugemiskohad maakodu natuke "metsikus" aias ja verandal. Kõvemad asemed saavad istumise eel padjad ja madratsid, et elamus ikka meeldiv oleks.

Tihaselaulu kuulamise koht

 

Krimi sobib lõhnaaeda

 

"Punane raamat" mustal taustal

 

Eriti mugav istumine, kui väljas vilu on

 

Kiire uudiste sirvimine

 

Millised on Sinu õueslugemise kohad?